Kinnisvarasse investeerivad fondid on Euroopas laiemalt ning ka Eestis kasvanud kümnekonna aasta jooksul märkimisväärses mahus nii kapitali sissevoolu kui ka kinnisvara väärtuse suurenemise tõttu. Kui teiste Euroopa riikide kinnisvarafondide peamine risk on raha väljavooluga seotud likviidsusrisk, siis Eesti fondid peavad peamiselt silmas pidama refinantseerimisega seotud riske. Ärikinnisvaraturu madal tehinguaktiivsus ja varade väärtuse mõningane langus koos intressikulude tõusuga on küll suurendanud olemasolevate laenude refinantseerimisega seotud riski, kuid seni on Eesti kinnisvarafondid sellega üldiselt hästi toime tulnud, sest nende finantsvõimendus on piisavalt madal pidamaks vastu ka senisest suuremale varade väärtuse langusele.
Eelmisel aastal kahanes Eestis registreeritud fondide varade maht ligi 10%, kuid kümne aasta tagusega võrreldes on varad kapitali sissevoolu ning kinnisvara väärtuse suurenemise tõttu ligi kuuekordistunud.
Karmim rahapoliitika ja madalam äripindade nõudlus Euroopa kommertskinnisvaraturul on vähendanud Euroopa ning ka Eesti kinnisvarafondide puhasväärtust. Eesti kinnisvarafondide turg on suhteliselt väike ning küllaltki kontsentreeritud. Eestis registreeritud kinnisvarafonde on 14, mille varade maht on ligi miljard eurot ehk ligikaudu 2% SKPst. Eelmisel aastal kahanes Eestis registreeritud fondide varade maht ligi 10%, kuid kümne aasta tagusega võrreldes on varad kapitali sissevoolu ning kinnisvara väärtuse suurenemise tõttu ligi kuuekordistunud1. Võrdluseks, et euroalal tervikuna on kinnisvarafondide varad kasvanud samal perioodil ligi kolm korda. Kuigi kinnisvarafondide roll suurenes madalate intressimäärade ajastul Eesti majanduses kiiremini kui Euroopas, on euroala kinnisvarafondide osatähtsus kogu euroala majanduses siiski tunduvalt kõrgem kui Eestis (vt joonist). Euroopa fondide suhteliselt suurema mahu üheks teguriks on ka tootlust otsivate välisinvestorite suurem roll fondiinvesteeringutes.
Loe edasi SIIT.
