Eesti Panga blogi | Lähiaastatel kiirendab Eesti majanduskasvu Euroopa Liidu toetuste kasv

Pixabay/Pexels

Eesti on Euroopa Liidu eelarvest üks suuremaid netosaajaid, st suhtena SKPsse on toetused ELi eelarvest suuremad kui Eesti sissemaksed. Perioodil 2004–2016 moodustasid ELi toetused Eesti SKPst keskmiselt 3,2 protsenti ning kui sissemaksed maha arvata, siis 2,1 protsenti. Sellest suurem oli see näitaja vaid Lätis, Leedus ja Ungaris. Eestis on ligi pool laekunud rahast läinud valitsemissektori investeeringuteks või muudeks valitsemissektori projektideks, veerand põllumajandustoetusteks ning ülejäänu muudele erasektori üksustele.

Aastatel 2004–2016 on Euroopa Liidu toetused nii Eestis kui ka mujal jaotunud aastati ebaühtlaselt. Toetuste kasutamise aega mõjutavad eelkõige administratiivsed tähtajad ja riigi või Euroopa Komisjoni haldusvõimekus, otsene seos muude majandusnäitajatega on enamasti nõrk[i]. Euroopa Liidu eelarveperiood kestab seitse aastat, millest esimesel kahel tehakse üldiselt väga vähe väljamakseid, kuid mil saab veel lõpetada eelmise perioodi projekte. Euroopa Liidu rahade kasutamine suureneb tavaliselt järsult eelarveperioodi kolmandal aastal. Praegusel eelarveperioodil (2014–2020) viibis projektide käivitamine nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides ning kasv kiirenes alles möödunud aastal.

Loe edasi SIIT.

Mis on Eesti Panga blogi?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga