Märtsi lõpus tuli Olympic Entertainment Group (OEG1T) lagedale pommuudisega, et suuromanikud on valmis oma osaluse firmas müüma ning väikeaktsionäridele tehakse ülevõtmispakkumine hinnatasemel 1,9 eurot. See ootamatult madal hind ajas paljud aktsionärid marru ning teema ei taha kuidagi vaibuda.
Sel nädalal avaldati börsiteate vahendusel ka vastavalt ametiasutustelt ametliku heakskiidu saanud ülevõtupakkumine, kus aktsionäridele pakutav hind jäigi selle 1,9 euro peale. Alates esimesest börsiteatest on 1,9 euro hinnatasemel aktsiaid aktiivselt ka börsi vahendusel kokku ostetud ning paljud väikeinvestorid on käega löönud ning oma osaluse juba ka müünud.
Neljapäeva hommikul kell 10.45 tekkis aga börsil huvitav olukord, kui üles pandi ostuorder 1,905 peal, mille suuruseks oli umbkaudu miljon aktsiat. Suurte ja väiksemate pakkidena müüdi sellel hinnatasemel aktsiaid kuni kella 13.12-ni. Kokku tehti Olympicuga neljapäeval tehinguid 3,886 miljoni euro väärtuses ning väga suur osa sellest liikus just hinnaga 1,905 eurot. 200 aktsiat müüdi isegi tasemel 1,91 eurot.
Kes oli selle suure ostuorderi taga ning mis eesmärgil seda tehti?
“Antud juhul võib oletada, et selle pakkumise taga on keegi suurem investor (või fond), kelle hinnangul on OEG eest makstav ülevõtuhind alla õiglase väärtuse ning ta ei ole nõus nii madala hinnaga nendest aktsiatest loobuma. Tõenäoliselt spekuleerib ta sellele, et lõplik ülevõtuhind saab olema kõrgem, kuna 1,9 euro pealt ei saa suurinvestor kogu vajalikku aktsiapakki kätte,” kommenteeris portaalile Rahajutud.ee majandusteadlane ja TTÜ lektor Kristjan Liivamägi.
Tema sõnul pole selline käitumine ülevõtupakkumiste puhul tavapärane, kuna üldjuhul tehakse ülevõtmine suurema preemiaga aktsiahinna suhtes.
Investorite hulgas ei välistata ka võimalust, et ülevõtja on andnud ette teatava hinnavahemiku, millega ta on nõus aktsiaid börsilt kokku ostma ning siis aeg-ajalt tühjendataksegi orderiraamatut 1,905 ning miks mitte mõni päev ka 1,91 euro pealt. See tekitaks paljudes väikeinvestorites tunde, et saab nö laual olevast hinnast paremat hinda ning paneb võib-olla müüma ka need, kes muidu kergekäeliselt aktsiatest loobuda ei taha.
Tundub, et Olympicu saaga jääb Tallinna börsi üheks põnevamaks vaatemänguks kogu kevadeks ja miks mitte ka suveperioodiks. Tõenäoliselt saab sellest ka Tallinna börsil tegutsevate väikeinvestorite jaoks üsna oluline näide, kuidas üks börsifirma ülevõtmine saab toimuda, sest pikki aastaid pole seda kohalikul turul juhtunud.
