Eesti majanduse hetkeseis ja lähiaja väljavaade on mõlemad pigem kehvemapoolsed. Samas ei saa ka rääkida majanduskriisist, mis oleks oma sügavuselt võrreldav näiteks aastatel 2008-2010 kogetuga. Mõistetavalt pessimistliku üldise uudisvoo taustal tasub meenutada olukorda, milles olime aasta eest. Eestis kasvasid hinnad enam kui 20% aastas, gaas ja elekter maksid enam kui kaks korda rohkem ning Euroopas muretseti selle pärast, kas eeloleval talvel jätkub piisavalt gaasi tubade soojana hoidmiseks. Need mured on tänaseks ajalugu ja märk sellest, et mitte kõik ei lähe vales suunas.
Eesti majanduse kasvunumbrid on miinusmärgiga olnud juba viimased pooleteist aastat. Majanduse maht on võrreldes 2021. aasta lõpu tipuga kahanenud pea 6%. Suurem osa sellest kahanemisest leidis aset 2022. aastal, kuni selle aasta esimese poole justkui paigal tammumisele lisandus veel 1,3%line langus kolmandas kvartalis. Teadupärast mõõdetakse majanduskasvu kogu majanduses teenitud tulude kaudu, võttes arvesse teenitud eurode väärtuse vähenemist hinnatõusu tõttu. Kui lähtuda aga n-ö jooksvatest hindadest, milles peegeldub ka hindade tõus, siis on Eesti majanduse maht viimase kolme aastaga kasvanud pea 40% ja keskmine palk kolmandiku võrra. Viimasest on üldiselt vähe rõõmu, kuna hinnatõus on olnud veelgi kiirem.
Loe edasi SIIT.
