Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks.
Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik.
Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/
Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud
OSA #145
“Kinnisvarajutud” podcasti 145. osas kutsume saatesse ühe väga targa mehe, kui meil on külas Tehnikaülikooli professor ja akadeemik Jarek Kurnitski, et vastata Siimu ühele väga põletavale küsimusele – kui kaua nõuka-aegsed majad püsti püsivad? Lisaks sellele vaatame otsa kortermajade renoveerimisele, räägime energiatõhususest, energiamärgisest ning korterite sisekliimast.
Alustame Jareki küsitlemist just Nõukogude Liidu pärandi teemadel, mida on täis kogu Eesti. Saame teada, kui palju on meie maal kunagiste tüüpprojektide järgi ehitatud kortermaju, kui palju nendest on renoveeritud, kas ja millal renoveerimine ära tasub, mida teha nende majadega, mida ei suudeta renoveerida, miks pole mõtet maja poolikult renoveerida ning kui kaua need hooned pärast renoveerimist kestavad.
Seejärel võtame ette tänapäevasemad majad ning palume Jarekil hinnata viimase 30 aasta ehituskvaliteeti Eestis. Saame Jarekilt ka väga konkreetsed soovitused, millist korterit tema isiklikult üldse ei ostaks ning millist ta julgeks ka sõbrale soovitada. Kahjuks Siimul tõmbab see saateosa suu korralikult kriipsuks.
Episoodi lõpuosas räägime pikalt ja laialt energiatõhususest ning miks see keskmisele korteriomanikule üldse tähtis on. Saame teada, kuidas kujuneb hoone energiamärgis ning kuidas seda taotleda saab. Küsime Jarekilt ka, kas on mingeid nippe, kuidas korteriomanik ise saab enda energiakulusid vähendada või on ainus variant minna korteriühistu koosolekule, rusikas lauale lüüa ning nõuda maja terviklikku renoveerimist.