Ma ei ole usklik, aga sellest hoolimata olen käinud palverännakul, suisa kaks korda – ja need kaks ei jää kindlasti kolmandata. Selle blogi üks seni populaarsematest postitustest räägib reisimise säästunippidest ning reisimise teema on käesolevaks aastaks puhkuseplaanide tegemisega jälle teravamalt päevakorral. Kuna olen korduvalt erinevatele sõpradele-tuttavatele-kolleegidele jaganud sooje soovitusi Hispaaniasse palverännakuteele minna, mõtlesin oma ülevaate parem siia põhjalikult kirja panna.
Santiago de Compostelasse viivate palverännuteede võrgustikust, et jaakobiteedest on tänaseks vist küll kõik kuulnud. Neist populaarseim on n-ö prantsuse tee, aga variante on tegelikult hulk erinevaid ning kogenud silm märkab caminole iseloomulikke teokarbimärke ning kollaseid märgistusi tegelikult üle Euroopa. Olen ise juhuslikult camino radadele sattunud nii Lissabonis, Krakovis kui Düsseldorfi kandis suvalistel põlluradadel.
Ise võtsin camino esimest korda ette 2015. aastal, kui käisin üksi Camino del Nortel ehk põhjateel. Valisin raja välja just seetõttu, et erinevalt ülejäänud teedest kulgeb see piki Hispaania mägist põhjarannikut ja pakub lõputuid imelisi ookeanivaateid. Lisaks on see tuntumatest radadest metsikum, inimvaesem ja väidetavalt ka väljakutsuvaima pinnamoega.
Loe edasi SIIT.
