„Kuidas sa kunagi päris elus hakkama kavatsed saada?“ ahastas minu klassijuhataja, kui kord ennemuistsel aal veerandi lõpus mu puudumisi kokku luges. Nimelt pidin toona kooli jõudmiseks ärkama juba kell 5:30 ja valisin selle asemel sageli väljamagamise ning kodus õppimise. Koolis kohal käisin siis, kui seda oli päriselt vaja, ehk peamiselt kontrolltöid tegemas. Hoolimata väga headest tulemustest olid minu puudumised talle pinnuks silmas lõpuaktuseni välja.
Kümme aastat hiljem võin murelikule õpetajale kinnitada, et „päris elu“ on õnneks osutunud hoopis mitmekesisemaks, kui toona oleks võinud ette aimata. Tänapäeval mõistetakse üha enam, et inimeste töörütm ja -stiil, töökeskkonna vajadused ning isegi ööpäevane bioloogiline rütm on väga erinevad. Kui nendega arvestada, suureneb ka produktiivsus. Eriti aktuaalne on see olukorras, kus aina suurem ja väärtuslikum osa tööst tehakse mõttega.
Loe edasi SIIT.
