- Valdav osa elanikkonnast teeb oma igapäevaoste sagedamini pangakaardiga kui sularahas.
- Kui 92% inimesi saab oma sissetuleku pangakontole, siis endiselt on 5% neid, kes saavad oma sissetuleku sularahas.
- Sularahas hoiab sääste üle kolmandiku Eesti elanikest (32%).
- 1- ja 2sendiste kaotamise vastu on eelkõige noored.
„Eesti elanike makseharjumused on küll suuresti välja kujunenud ja kuigi väga suuri ning olulisi muutusi viimastel aastatel toimunud ei ole, saab tuua välja mõned trendid,“ sõnas Eesti Panga makse-ja arveldussüsteemide spetsialist Tiina Soosalu täna Eesti elanike finantskäitumise uuringu tutvustamisel.
„Valdav osa elanikkonnast teeb oma igapäevaoste sagedamini pangakaardiga kui sularahas. Inimesi, kes kasutavad poes ainult sularaha, on umbes kümnendik ja ligikaudu sama palju on ka neid, kes saavad ostud tehtud ainult pangakaarti kasutades. Kümne aasta eest oli sularaha kasutajaid märgatavalt rohkem, siis tasus oma igapäevaostude eest ainult või enamasti sularahas üle poole elanikest,“ märkis Soosalu.
„Kui enamik inimesi (92%) saab oma sissetuleku pangakontole, siis endiselt on 5% neid, kes saavad oma sissetuleku sularahas. Viimase kümne aasta jooksul on sularahas palka või pensioni saavate inimeste osakaal püsinud küllaltki muutumatu. Sularahas sissetuleku saamise põhjustena toodi välja nii tööandja kui ka inimese enda soovi ning ka pangakonto puudumist.“
93% neist, kelle sissetulek laekub pangakontole, kasutavad sularaha saamiseks pangaautomaate, kuid viimasel ajal on eriti maapiirkondades sularaha hakatud välja võtma ka poekassadest. Teenus on kõige paremini käivitunud Lõuna-Eestis, kus seda võimalust on kasutanud lausa 12% elanikest, kuid ka Lääne-Eestis, seisab pressiteates.
Eesti Panga sularahakäitluse spetsialisti Martti Näksi sõnul hoiab sularahas oma sääste üle kolmandiku Eesti elanikest (32%). Sularahas sääste hoidvatest inimestest 43% teevad seda selleks, et säästudest oleks parem ülevaade, 19% pangahoiuste madala intressitulu ja 11% pankade liiga kõrgete teenustasude tõttu. Alates 2015. aastast on tasapisi suurenenud nende perede arv, kel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist ja laenumaksete tasumist raha üle.
„94% inimestest ütlevad, et sularaha kättesaadavus ei ole muutunud või on paranenud ning üle 2/3 elanikest hindab sularaha kättesaadavust heaks või väga heaks. Vaid 1% ütleb, et sularaha kättesaadavus on halb või väga halb,“ kommenteeris Näksi.
Turu-uuringute ASi uuringujuhi Karin Reivarti sõnul on üllatav, et 1- ja 2sendiste müntide kaotamise vastu on just noored inimesed, nimelt ligi pool 18–24aastaste vanuserühmast. Kogu elanikkonnas on 1- ja 2sendiste müntide kaotamise vastu 31% vastanutest. „Enamasti pooldavad noored uusi võimalusi maksete kiiremaks ja mugavamaks teostamiseks, kuid siin on tulemus vastupidine,“ ütles Reivart.
