Vaesuses elamine võrdub inimese jaoks IQ-s kuni 13 punkti kaotamisega

Igorovsyannykov/Pixabay

Eestis elab suhtelises vaesuses iga viies elanik. See number on ilmselgelt murettekitav, sest just seetõttu ei suuda iga viies inimene oma potentsiaali rakendada, mis omakorda pärsib tema ja tema ümber olevate inimeste tegevust ja elu.

Esiteks, kasin sissetulek ning sellega kaasnevad sotsiaalsed ja majanduslikud puudused käivad ebatervislike harjumustega käsikäes, näiteks alkoholi liigne tarvitamine, suitsetamine ning vähene füüsiline aktiivsus, mis tasapisi suurendavad infarkti tõenäosust ja pärsivad kognitiivseid protsesse – tähelepanu, mälu, taju, loovust ja mõtlemist.

Teiseks, väike sissetulek võib mõjutada soovi end harida ja edasi õppida, näiteks kõrgemas haridusasutuses. Samuti on väike sissetulek seostatav halbade elamistingimustega.

Kolmandaks võib täheldada, et madal sissetulek tekitab stressi, mis samuti pärsib eelmainituid kognitiivseid protsesse. Järjekindel stress ja muretsemine, et võidakse langeda alla vaesuspiiri, annab pidevaid signaale ajule, mis takistab probleemide lahendamist, eesmärkide seadmist ja ülesannete lahendamist kõige efektiivsemal moel.

2013. aastal avaldatud uurimuses leidsid nelja tunnustatud ülikooli teadlased, et vaesuses elavatel inimestel tekkis keeruliste finantsprobleemide lahendamisel vaimne pinge, mis võrdus olukorraga, kus inimene on terve öö olnud magamata või kaotanud oma IQ-st 13 punkti. Samaväärne olukord tekib inimestel, kes igapäevaelus peavad finantsprobleemide pärast pidevalt stressis olema.

Indias läbi viidud katse tulemusena leiti, et farmerid, kellele maksti suhkruroo eest vaid korra aastas suur summa, said vahetult pärast oma toodangu realiseerimist ja raha kätte saamist IQ-testis koguni 10 punkti suurema skoori, kui enne saagikoristust, mil neil olid rahaliselt kõige keerulisemad ajad.

Sellest tulenevalt usuvad teadlased, et vaesus võib inimeses luua täiesti uue ning teistsuguse mõttemaailma, millest lõpuks on väga keeruline välja tulla.

Ühe huvitava katse tulemusena leiti seda, et vaesed inimesed keskendusid igale oma otsusele kauem ning põhjalikumalt. Katses küsiti inimestelt, kas nad on nõus sõitma maha 30 minutit lisaks, et säästa 300 eurose eseme ostmisel 50 eurot. Osad inimesed olid nõus, osad mitte.

Kui muudeti 300 eurone hind 1000 euro peale, kuid säästunumber jäi ikka 50 euro peale, siis mitmed inimesed, kes eelmises küsimuses olid valmis reisi ette võtma, muutsid meelt. Ratsionaalselt mõeldes midagi ei muutunud – sääst oli mõlemal juhul 50 eurot, kuid ümber mõelnud inimesed võtsid selle 50 eurot suhtega eseme hinda ning arvutasid peas säästuprotsendi.

Peamiselt muutsid meelt kõrgema palgaga katsealused. Vaesuspiiril elavate inimeste jaoks oli olulisem number see 50 eurot. Sellest järeldati, et lihtsaid ja primitiivseid probleeme lahendavad vaesed tihti paremini, kuna külluses elavatel inimestel pole piisavalt motivatsiooni selliste küsimuste peale keskenduda. Keerulisemaid probleeme ja eriti loovust nõudvaid ülesandeid lahendades näitasid vaesemad inimesed aga juba selgelt kehvemaid tulemusi, mis võrdusid umbes 10-13 IQ-punkti kaotamisega.

Ülekoormus ning stress on meid kõiki kimbutanud, näiteks raske tööpäev või ootamatud juhtumid, mis meid on ajutiselt rivist välja löönud. Vaesuses elavad inimesed aga elavad igapäevaselt sellises mõttemallis, kus stress on pidevalt aktuaalne. Need inimesed näevad pidevalt vaeva, et ots otsaga kokku tulla. Kui pidevalt muretseda ja olla hirmul, siis aju ei suudagi teiste teemadega adekvaatselt toime tulla.

See viib nad nõiaringi, millest on omal jõul väga raske väljuda: stress viib valede otsuste tegemiseni, mis omakorda tekitab lisaprobleeme, mis tekitab tunde, et nad ei suuda oma eluolu parandada.

Nõiaringist aitab väljuda mingi väline jõud, näiteks sotsiaalabi, mis pakub tööd, aidates teenida lisaraha. Lisaraha aitab vähendada vaesusest tingitud probleeme, mis omakorda vabastab stressi ja sellest tulenevalt saab inimene mõelda murevabamalt ehk suureneb tõenäosus teha paremaid otsuseid ning olla rõõmsam.

Üheks hetkeliseks pääseteeks on küll laenamine, kuid üks mänguline katse näitas teadlastele, et sellises olukorras inimesed kipuvad laenama rohkem kui tarvis.

Kui vaesemad inimesed teevad oma stressiseisundis lihtsatele küsimustele vastates paremaid otsuseid, siis kuidas seda päriselus ära kasutada? Näiteks laenu võtmise puhul soovitavad teadlased arvutada intressinumbrid konkreetselt välja eurodeks, mis kogu laenu teenindamise ajal tuleb tagasi maksta. Kui rahanumbrid on must-valgelt silme ees, siis valib vaesuses elav inimene reeglina enda jaoks õigema variandi.

Just sellel põhjusel peaks ühiskond pidevalt survestama, et erinevatel laenupakkujatel oleks kohustus oma toodete reaalne kulu suurelt kirja panna, mis aitaks vaesuspiiril olevatel inimestel teha enda jaoks mõistetavama informatsiooni põhjal paremaid otsuseid.

Allikas: Chicago Booth Review

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga