Aastane hinnakasv kiirenes statistikaameti teatel veebruaris 2 protsendile. Hinnakasvu vedasid kallimad teenused ja toiduained, kuid tagasi hoidis seda odavam energia.
Maailma majandusaktiivsuse nõrgenemine on vähendanud nõudlust nafta järele ja langetanud selle hinda. Madalam nafta hind jõudis veebruaris Eesti tanklatesse, kus hinnad langesid kuuga ligikaudu 3 protsenti. Kuna ka elektri hind Põhjamaade elektribörsil oli nii jaanuaris kui ka veebruaris väga madal, odavnes elekter eelmise aastaga võrreldes 13 protsenti, seisab Eesti Panga pressiteates.
Teenuste hinnakasv püsis veebruaris aga kiire, 4 protsenti. Eesti eristub teistest euroala riikidest turismiteenuste kiire hinnakasvuga: näiteks pakettreisid kallinesid veebruaris aastaga ligikaudu 30 protsenti. Koroonaviiruse levik võib peagi hakata turismiteenuste hinnakasvu aeglustama, sest inimesed reisivad vähem. Turism (pakettreisid, majutus, transport, restoranid) mõjutab tarbijahinna üldist taset märkimisväärselt, sest Eesti tarbijad kulutavad turismiteenustele ligikaudu 6 protsenti oma sissetulekust.
Koroonaviirus võib teisalt hindu ka kergitada. Seisakud rahvusvahelistes tarneahelates võivad tarbekaupade hindu tõsta riikides, kus haiguspuhangut ei ole. Riikides, kus nõudlus imporditavate kaupade järele püsib suur ja üleilmselt müüdava toodangu mahu vähenemine tekitab puudujäägi, tuleb tarbijatel mitme sisseveetava tarbekauba eest maksta tõenäoliselt kõrgemat hinda.
Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub tarbijahindade kasv tänavu 2 protsendi lähedusse. Eesti Pank avaldab uue korralise majandusprognoosi 2. aprillil.
