Harju- ja Ida-Virumaa ettevõtetele kehtestatud karmimad piirangud ja turistide arvu kahanemine ei toonud 2020. aasta viimases kvartalis kaasa tööturu olukorra halvenemist. Tööjõu-uuringu järgi oli töötuse määr 7,4% ja hõivatuid oli 2,8% vähem kui aasta varem.
Hooajalisi tegureid arvesse võttes tööpuudus kahanes tööjõu-uuringu järgi ning ka töötukassas registreeritud töötute arvu kasvu taga oli enamjaolt tavapärane hooajaline tõus. Sealjuures võis töötuna arvele võtmist varasemast atraktiivsemaks teha alates septembrist lubatud tööampsude tegemine hüvitiste saamise ajal. Ka maksu- ja tolliameti andmed deklareeritud palka saanute kohta viitavad sellele, et olukord tööturul aasta viimases kvartalis märkimisväärselt ei halvenenud, seisab Eesti Panga pressiteates.
Koroonaviiruse kriisi teise laine suhteliselt leebet mõju Eesti tööturule neljandas kvartalis selgitavad mitmed tegurid. Rasked otsused töökohtade arvu koomale tõmmata tehti ettevõtetes kiiresti, juba kriisi hakul – sellele osutab teiste riikidega võrreldes suhteliselt suur hõive langus teises kvartalis. Näiteks majutuses ja toitlustuses kahanes töökohtade arv ligikaudu viiendiku võrra viiruse esimese laine ajal ning on alates sellest ajast mõõdukalt vähenenud. Kriisist hoolimata kasvas töökohtade arv maksudeklaratsioonidele tuginedes info ja side tegevusalal ning tervishoius. Lisaks toetas töökohtade säilimist tööstuses see, et väliskaubanduse andmete järgi kasvas eksport aasta viimases kvartalis jõudsalt.
