Kui eelmisel nädalal tuli Balti börsile šokina see, et Olympic Entertainment Groupi suuromanikud müüvad firma ära ning väikeaktsionäridele tehakse paljude arvates kesine väljaostupakkumine, siis sama nädala lõpus teatas hoopis vastupidise uudise börsi suurim ettevõte Tallink. Ja mitte ainult.
Mäletatavasti andis Tallink 19. juulil 2017. aastal börsiteate vahendusel info, et “algatatud on protsess strateegiliste võimaluste leidmiseks”. See omamoodi krüptiline teade lõi kohaliku turu korralikult kihevile, kuna tõlgendati seda infona, et ettevõtte suuromanikest (Infortar või Citigroup) keegi soovib firmat müüa. Kardeti, et see viib lõpuks Tallinki börsilt lahkumiseni.
Postimehe ajakirjanik Tõnis Oja kirjutas toona kenasti lahti neli võimalust, mida tema näeb Tallinki tulevikuna. Tema sõnul olid variandid: 1. Aktsiaid soovib müüa Infortar, 2. Aktsiaid soovivad müüa nii Infortar kui ka Citigroupiga seotud investorid, 3. Aktsiaid soovivad müüa Citigroupiga seotud investorid, 4. Mängu tuuakse täiesti uus tuumikinvestor.
“Võimalik ettevõtte müük või aktsiate müük, eriti tuumikaktsiate müük, ei ole sama lihtne kui piima ostmine kaubamajas, et lähed ja vaatad, millal piima tähtaeg lõpeb, milline bränd sobib ja viskad selle piimakorvi. Ettevõtte puhul on tegelikult vaja teha üsna palju toiminguid selleks, et müüja oleks nõus müüma ja ostja oleks nõus ostma,” üritas juulis ERR-ile antud intervjuus olukorda rahustada investeerimispangandusettevõtte Redgate Capital juhatuse liige Aare Tammemäe.
Vaatamata vähesele informatsioonile otsustasid paljud investorid minna spekulatsioonile ning aktsia hind hakkas jõudsalt kerkima. Börsiteate väljatulemise hetkel oli hind 99 senti ning augusti lõpuks tõusis hind 1.15 peale. Hinnatipu 1,275 eurot tegi Tallinki aktsia käimasoleva aasta esimestel päevadel.
Trigon Varahalduse partner ja fondijuht Veiko Visnapuu ütles “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus toona aktsia tõusu kohta, et tegemist oli ilmselge spekulatsiooniga: “Täna (19. juulil 2017 – toim.) põhimõtteliselt toimuski spekulatsioon, et tõenäoliselt Infortar ja Citigroup müüvad ja keegi ostab, loodetavasti kõrgema hinnaga, sest Citigroup tegelikult ostis ennast 2012. aastal sisse hinnaga 1,1 eurot aktsia kohta, täna lõpetas aktsia 1,07 euroga. /…/ Põhimõtteliselt toimus spekulatsioon, et mingisuguse kõrgema hinnaga viiakse ettevõte börsilt ära.”
Nende spekuleerijate jaoks oli kurb päev eelmise nädala reede ehk 23. märts. Sama napisõnaliselt, kui see “strateegiliste võimaluste leidmise protsess” algas, sai see ka ootamatu lõpu. Börsiteates seisis: “AS Tallink Grupp teavitab, et nõukogu otsustas lõpetada 2017. aasta juulis alustatud protsessi seltsile võimalike strateegiliste valikute leidmiseks. Protsessi käigus kaaluti erinevaid valikuid, eesmärgiga toetada seltsi pikaajalist strateegiat ning arengut. Selts võtab protsessi tulemusena tehtud ettepanekuid ja saadud tagasisidet arvesse oma edasise tegevuse planeerimisel ja arendamisel.”
Selle uudisega kaasnes teinegi pommuudis, kui Tallinki juhatuse esimeheks saab Paavo Nõgene, kes on aastaid töötanud Kultuuriministeeriumi kantslerina ning Vanemuise teatri juhina. Hetkel on Nõgene Eesti Rahvusringhäälingu ja Rahvusooper Estonia nõukogu liige ning SA Eesti Kunstimuuseum, SA Eesti Kontsert, SA Eesti Draamateater, SA Teater Vanemuine ja SA Eesti Filmi Instituut nõukogu esimees.
Kuna need kaks börsiteadet tulid mõlemad pärast reedese kauplemispäeva lõppu, siis oli investoritel terve nädalavahetus aega olukorda hinnata ning esmaspäeva hommikul ehk 26. märtsil oli meelsus ühene – Tallinki aktsia kukkus kivina, esialgu isegi umbes 14%. Reedel tehti viimane tehing hinnatasemel 1,215 eurot ning esmaspäeval avanes aktsia 1,055 euro peal. Korraks käis aktsia ka 1,04 euro peal ära, kuid sulgemishetkeks tõusis 1,08 eurole.
Superia partner, investeerimispankur Henrik Igasta ütles ERR-ile, et arusaadavalt on inimesed, kes ostsid aktsiaid võimaliku spekulatsiooni peale, et äkki ostetakse Infortari osalus ära, hetkel pahased, samas võetakse pakkumisootuses spekuleerides ilmselgelt risk ja kobatakse natuke pimeduses.
Pärast neid hiljutisi sündmusi andisid oma kommentaarid ka Tallinki suurosanikud ning nende sõnul polnud Infortaril üldsegi eesmärk Tallinkit müüa. Ain Hanschmidt ütles tagantjärele Ärilehele: “Tallinki pikaajaline probleem on olnud see, et meie aktsia on alahinnatud. Kui vaadata ettevõtte raamatupidamislikku väärtust või kassavoogusid, siis aktsiaga on kaubeldud pikalt alla ettevõtte tegeliku väärtuse. See tähendab, et kui firma maha müüa, saaks sellest rohkem raha kui praegu aktsiaga kaubeldes! Tahtsimegi analüüsida, kuidas aktsia jõuaks nende väärtuste juurde, mis need peaksid olema.”
Hanschmidtilt küsiti ka seda, kas sellised pealiskaudsed börsiteated polnud investorite suhtes lugupidamatud. Tema sõnul olid nende käed selles küsimuses seotud ja võimalust rohkem infot anda lihtsalt ei olnud: “Me ei saanud ju midagi lisada, ma ei tea ju ette, mis nõu konsultandid annavad. Strateegiat alles välja töötades ei saa me turuga manipuleerida ja oma plaane kuidagi ette teadustada.”
Mis võiks Tallinki aktsia aga siit edasi teha? Tallinki suurinvestorite hinnangul on aktsia selgelt alahinnatud ning ka näiteks LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel ütles ERR-ile, et suhtarvude järgi võiks aktsia rohkem maksta. “Suhtarvude järgi võiks ta rohkem maksta, aga LHV enda soovitus täna hinnavahemikus on 1. euro kuni 1 euro 10 senti .Täna ta seal 1.10 peal ka kaupleb. See 1.10 on LHV hinnangul täna see, mis see ettevõtte väärtus võiks olla,” rääkis Pikkel.
Osad spekulandid lahkusid ehk esmaspäeval kiirelt Tallinki pardalt, mõned pikema vinnaga õnnemängurid ilmselt müüvad veel ka järgmistel päevadel. Aga kuhu aktsia hind pidama jääb, sõltub nüüd ettevõtte edasistest käikudest. Äripäeva Investor Toomas igatahes andis hinnangu sellega, et suurendas oma positsiooni.
Tallinki suuromanikud on nüüd lubanud, et töö hakkab käima selles suunas, et firma väärtust kasvatada. Investorite meelsus hakkab kindlasti palju sõltuma ka sellest, kui palju Tallink järgnevatel aastatel dividendi välja maksab. 2017. aasta eest makstav dividendiettepanek tehti juba ära ning see on 3 senti aktsia kohta ehk sama, mis aasta varem.
Tänavuse aasta lõpus langeb Tallinkilt ära ka võlakirjaemissioonidel peale pandud klausel, mis piirab neil üle teatud protsendi kasumit dividendidena välja maksta. Praeguse aktsiahinna juures on Tallinki aktsia dividenditootlus alla 3% ning sellega ta Balti börsil eriti ei hiilga. Kui ettevõte annaks aimu, et tulevikus oleks investoritel suuremat omanikutulu oodata, siis kindlasti tõuseks Tallinki aktsia kohalikul börsil üheks investorite lemmikuks, eriti arvestades seda, et Olympicu võimalikul lahkumisel börsilt võib vabaks jääda terve hulk kohalikku kapitali.
