Finantsinspektsioon avaldas oma kodulehel mahukad ja detailsed ülevaated Eesti finantssektori eeelmise aasta kolmanda kvartali numbritest. Eraldi oli teiste seas välja toodud pangandussektor, kus kiideti head kapitaliseeritust ja likviidsust.
Eesti turul tegutses 2018. aasta kolmanda kvartali seisuga 16 krediidiasutust, millest 8 on välismaiste krediidiasutuste filiaalid. Siin tegutsevad pangad on hästi kapitaliseeritud ning likviidsed. Pankade väljastatud laenude kvaliteet on hea. Vaatamata mõningasele langusele püsis pankade kasumlikkus kolmandas kvartalis heal tasemel, kokku teeniti kasumit 73 miljonit eurot. Pankade omakapitali tootlikkus on 9,6 protsenti.
Vaata täpsemaid numbreid ja tabeleid SIIT.
Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv 2018. aasta kolmandas kvartalis aeglustus, teise kvartali 6,6%lt 5%ni. Eraisikute laenuportfelli aastakasv vähenes 6,5%lt 5,7%ni. See oli osaliselt seotud nii eluasemelaenude kasvu vähenemisega kui ka kaupade ja teenuste ostmiseks võetavate laenude kasvu aeglustumisega. Äriühingute laenukasv kahanes teise kvartali 6,1%lt 4,3%ni. Laenude ja hoiuste aastakasvud ning laenu-deposiidi suhe (%)
Hoiuste aastakasv langes kolmanda kvartali lõpus teise kvartali 7,2%lt 3,6%ni. Kuivõrd laenukasv oli kiirem kui hoiuste kasv, paranes pankade laenude ja hoiuste suhtarv 105%lt 108%ni.
Eesti pangandussektori laenukvaliteet oli hea. Pankade pikaajaliste ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal laenuportfellis jätkas kolmandas kvartalis langust ning oli kvartali lõpus 0,64%. Probleemsete laenude osakaal kogu laenuportfellis langes 1,6%ni.
Pankade likviidsus püsis tugev. Likviidsuskattekordaja nõude täitmiseks kõlbulikud likviidsed vahendid suurenesid kolmandas kvartalis 5% võrra eelkõige keskpangas hoitavate vahendite arvelt. Pangad täitsid likviidsuskattenõuet varuga, sektori keskmine näitaja oli 162%. Lisaks likviidsuskattekordaja täitmiseks mõeldud vahenditele oli pankadel ka muid likviidseid vahendeid (hoiused krediidiasutustes), koos nendega moodustas likviidsete varade osakaal 20% varadest.
Pangad ja filiaalid teenisid kolmandas kvartalis 73 miljonit eurot kasumit ehk 16% vähem kui teises kvartalis. Kolmanda kvartali kasumi languse põhjustasid teises kvartalis aset leidnud laenude allahindluste tühistamine ning muud erakorralised tulud, mida kolmandas kvartalis ei teenitud.
Pankade aastane omakapitali tootlikkus oli kolmanda kvartali lõpus 9,6%. Euroopa Liidus oli keskmine omakapitali tootlus teise kvartali lõpu seisuga 7,2%.
Pankade konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1) püsis kolmandas kvartalis 30,7% juures. See tähendab, et pankade omavahendid kasvasid riskiga kaalutud varade kasvuga samas tempos.
Peamised arengusuunad ja riskid
* Pangandussektori finantsseisund püsis tugev. Eestis tegutsevad pangad on likviidsed ning likviidsusnormatiivi ületatakse piisava varuga.
* Kolmandas kvartalis aeglustus nii äriühingute kui ka eraisikute laenukasv, siinsed pangad ei ole laenuandmise tingimusi leevendanud. Samas on suurenenud eraisikute ja ettevõtete nõudlus krediidi järele.
* Vaatamata mõningasele langusele kolmandas kvartalis püsib pankade kasumlikkus hea.
* Pankade pikaajaliste ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal püsib alla 1% ning jätkab langust. Pikaajalised viivised on täielikult kaetud allahindlustega.
* Jätkuvalt tuleb silma peal hoida Rootsi kinnisvarasektoril, mille riskide realiseerumine võib mõjutada ka Eesti pangandusturgu.
