Statistikaameti andmetel on ühistransport hästi kättesaadav 76%-le Eesti elanikest. Seejuures ei erine oluliselt linna -ja maapiirkondade olukord – linnalistes piirkondades on hea kättesaadavus ühistranspordile 76%-l ja maapiirkondades 75%-l elanikest. 100% ehk kõigil elanikel on hea ühistranspordi kättesaadavus koguni 610-s asustusüksuses.
Ühistranspordi olulisuses ei pea tänapäeval kedagi ülemäära veenma. Siiski kujutagem korraks ette ühiskonda, kus ühistransporti ei eksisteeri – kuidas läheme hommikul tööle, kuidas saavad lapsed lasteaeda ja kooli, kuidas läheme õhtul sõprade juurde või nädalavahetusel vanavanemaid külastama? Kui kõik sõidaksid isiklike autodega, meenutaks me tänaseid tipptunni ummikuid pealinnas kui „vanu häid aegu“, sest liikluses oleks sellisel juhul täielik kaos või lausa seisak.
Kui hetkel on aktuaalne pigem see, kas ühistransport peaks olema tasuta või tasuline, siis võib paljudele (eriti maapiirkondades elavatele) inimestele olla veelgi olulisem, et ühistranspordi teenust nende elukoha ümbruses üldse pakutakse.
Loe edasi SIIT.
