Sind on tabanud börsipaanika? Rahusta ennast nende nelja põhimõttega!

PIX1861/Pixabay

Eelmisel nädalal olid USA aktsiaturud ja ka Balti turud viimaste aegade kohta üsnagi volatiilsed, kui mitmel päeval tehti läbi üsna korralik kukkumine. Kuidas sellises olukorras oleks õige käituda, kui lähiajal peaks selliseid päevi veel ette tulema ja investoril peaks tekkima kange tahtmine oma portfell likvideerida?

Dramaatilised langused aktsiaturul võivad investori kahtlema panna oma strateegias ning tuua suure mure kapitali kaotamise kohta. Tavaline reaktsioon sellele on aktsiapositsioonide vähendamine lootuses, et see võtab riski vähemaks ja viib hirmud ära. Pikas perspektiivis on see käitumine aga reeglina ebaratsionaalne.

Paneme kirja kuus punkti, mille võiks investor börsilanguse puhul rahulikul meelel läbi käia, et oma sihid taas selgemaks saada ja korrektsioone hoopis enda hüvanguks ära kasutada.

1. Hoia oma perspektiivi – langused aktsiaturul on normaalsed.

Kuna viimastel aastatel on aktsiaturud pigem liikunud üles, siis paljude algajate investorite jaoks võivad sellised äkilised langused olla tõsiseks šokiks ja äratuskellaks. Investorid peaksid endale selgeks tegema, et turgude langused on vältimatud, reeglina ennustamatud ning tegelikult täiesti normaalselt toimiva majanduse üks osa. Ajalugu on näidanud, et seni on vähemalt USA aktsiaturud ka suurimatest krahhidest välja tulnud ning pakkunud investoritele pikas vaates tootlust.

Viimase 35 aasta jooksul on keskmine aktsiahindade kõikumine ühe aasta sees olnud keskmiselt 14%, kuid sellele vaatamata on 80% ajast börs liikunud üles. Viimaste aastate näitel kukkusid USA turud järsult 2015. ja 2016. aasta augustis, kui Hiina devalveeris oma valuutat, 2016. aasta jaanuaris, kui naftahinnad kukkusid, 2016. aasta juunis pärast Brexiti hääletust ning lõpuks ka USA presidendivalimiste kulminatsioonis. Vaatamata kõigele oli taastumine alati kiire ning enamuse ajast liikusid turud positiivses suunas.

2. Hoia portfellis investeeringuid, millega tunned ennast mugavalt.

Kui sa tunned ennast turu languse ajal väga närviliselt, siis pole sa ilmselt valinud oma portfelli õigeid aktsiaid. Investeerimishorisont, eesmärgid ja riskijulgus on võtmefaktorid aitamaks kindlustada enda jaoks õige investeerimisstrateegia.

Isegi, kui su investeerimishorisont on pikk, mis justkui lubaks kokku panna agressiivsema ja riskantsema portfelli, siis pead sa suutma ise nende investeeringutega käia läbi lühiajalistest langustest. Kui aktsiakontol punaste numbrite nägemine on sinu jaoks liiga närvesööv, siis tuleks oma portfellis sisalduv üle vaadata ja sisse viia vajalikud muudatused, mis aitaksid ennast rahulikumalt tunda.

Samas, kauge eesmärgiga investor ei tohiks muutuda liiga konservatiivseks, kuna sellisel juhul on ka oma eesmärkide saavutamiseks vajalikku tootlust raskem saavutada. Vajalik on ka seada endale realistlikud eesmärgis, sellisel juhul on lihtsam oma valitud strateegiatest kinni pidada.

3. Ära ürita turgu ajastada.

Aktsiatest sisse ja välja hüppamine võib lõpuks investorile osutuda väga kulukaks. Morningstari poolt tellitud uuringust selgus, et keskmiselt tekitasid investorid endale aktsiate ostmise ja müümisega lõpuks kahju ning nende tulemus oleks olnud parem, kui nad oleks samu aktsiaid ja fonde ühe korra ostnud ja seejärel hoidnud.

Põhjuseks, miks osta ja hoia strateegia töötab paremini kui turgude ajastamine on see, et suure osa kasvust tekitavad mõned parimad päevad aastas. Näiteks alates 1980. aastast S&P 500 indeksisse 10 000 dollari investeerimisel oleks see kõik päevad portfellis olles kasvanud rohkem kui 600 000 dollari peale, kuid kui sealt viis edukaimat päeva välja jätta, siis oleks see summa olnud veidi alla 400 000 dollari.

Kui sa investorina suudaksid halvemaid päevi turul vältida ja parimad päevad ära kasutada, siis see oleks muidugi parim strateegia, aga probleem on selles, et pole võimalik stabiilselt ennustada, millal head või halvad ajad turul võimust võtavad. Kuna osta ja hoia strateegia on kindlasti lihtsam ning reeglina ka tulusam, siis tasub mõte turgude ajastamisest hoolikalt läbi kaaluda.

4. Investeeri regulaarselt, vaatamata volatiilsusele.

Kui investeerida regulaarselt iga kuu, iga aasta ja nii aastakümnete kaupa, siis lühiajalised kõikumised ei mängi erilist rolli lõpptulemuses. Selle asemel, et raisata energiat ennustamisele, millal osta ja millal müüa, võiks harjutada endale sisse distsipliini regulaarselt investeerida.

Investeerimine pole kunagi riskivaba ning börsikrahhide puhul on õigustatud kartus, et mõni ettevõte võib lõpetada ka pankrotiga. Korralik eeltöö ning piisav portfelli hajutamine aitab seda riski vähendada ning sellisel juhul on börsilangused hoopis distsiplineeritud investorile suureks sõbraks, kuna oma säästude eest saab osta suurema hulga aktsiaid.

Ajalooliselt on aktsiabörside kõige süngemad hetked olnud tegelikult just need momendid, mis on aktsiaturgudele sisenemiseks olnud tagantjärele vaadates kõige magusamad. Näiteks läbi aegade S&P 500 indeksi suurim 5-aasta tootlus (367%) sai alguse 1932. aasta mais USA Suure Depressiooni madalpunktist. Kõige hiljutisem majandussurutis aastal 2009 oli läbi aegade neljandaks suurima 5-aastase tootluse (+178%) lähtepunktiks.

Kokkuvõte.

Selle asemel, et sättida ennast hommikul kell 10 Nasdaq Balticu lehele või mitmeid tunde hiljem USA turgudele närviliselt aktsiahindu vaatama, et analüüsida, mida peaks kohe ette võtma või kuidas turud homme käituvad, võiks oma energia suunata sellele, et kokku panna korralik ja jätkusuutlik investeerimisstrateegia. Hea plaan ning natuke kainet mõistust on väikeinvestori parimateks sõpradeks, et sõita edukalt läbi kõikidest börsikrahhidest ja jõuda oma finantseesmärgini.

Allikad: Investopedia, MarketWatch, Fidelity, The Motley Fool.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga