Ühest küljest on kriisi kohta kõik ära öeldud, mida praegu öelda osatakse, aga lisan oma kaks sõna ka sekka. Ja esiteks ütlen kohe ära, et ma saan praegu aru, kui ropult mul korteriostu ning portfelli tühjaksmüümisega läks. Sa tead küll teoorias, et pauk tuleb ikka luuavarrest ning siis enam reageerimisaega ei jää, aga nii napilt sellest mahtrast pääseda on kainestav moment isegi otsese rahalise löögita.
Ja pääsenuks ei saa me veel keegi ennast ilmselt lugeda, sest keegi ei tea, kuidas see kõik edasi läheb ning meid mõjutab – või kui kaua. Lihtsalt lühikeses perspektiivis ma olen teinud masu klassikat, ehk löönud oma säästud eluaseme alla kinni ja sättinud ennast tükiks ajaks vanemahüvitisele. Heheh.
Loe edasi SIIT.
