Jaanuaris ei ostnud ma ei GMEd ega AMCd, vaid paarisaja euro eest Merkot (enne teatud emotsionaalselt üles köetud sõnavõttu). Ja korteri. Loomulikult mitte elamiseks, vaid selleks, et harrastada keskmise investori lemmikspordiala, kinnisvarasse investeerimist.
Kui päris aus olla, siis ostis suurema osa korterist siiski pank ja tehing ise oli terve igavik tagasi paberil lukku pandud. (Mina poolteist aastat tagasi notaris VÕLi sõlmimisel jutujätkuks: “No ei tea, millal see kriis ka peaks kohale jõudma, öh-öh-öö?” – Maakler: “Mis kriis, ma ei näe küll, et kuskilt mingit kriisi saaks praegu tulla, öh-öh-öö.”)
Loe edasi SIIT.
