Mulle meeldib tasakaal. Kui midagi kollektiivselt maha laidetakse, siis üritan aru saada selle põhjuseid. Sama lugu on üleskiitmisega. Inimeste emotsioonid võivad tihtipeale kõikuda väga suure ampluaaga. Negatiivne räägitakse liiga mustaks ning positiivne liiga roheliseks. Sellised me inimestena oleme.
LHV foorumi lõimes “Tallinna Sadam börsile” saab lugeda mõlemat äärmust. Ühed ütlevad, et pole põhjust märkida, sest küll tulevad tunnel ja sild, teised jällegi kiidavad takka ja arvavad, et tuleks märkida nii palju kui võimalik. Tänuväärset tööd on teinud Stefan Andersson, kes sisuliselt loeb prospekti ja samal ajal kopeerib sellest lõike või lõimesse ümber koos oma mõtetega.
Tallinna Sadama IPO osas tunnetan, et sentiment on jätkuvalt positiivne. Rohkem on neid, kes ootavad rongi, et mitte sellest maha jääda. Võib-olla olen asjadest valesti aru saanud, kuid Tallinna Sadam oma olemuselt ei ole selline ettevõte, mille tulekut peaks ootama sama suure innuga, kui Põhja-Korea järgmisi samme tuumaohu vähendamiseks. Tegu on tavalise taristuettevõttega, millel on paar-kolm põhilist tululiini ja rohkelt riske edasise tegevuse osas.
Loe edasi SIIT.
