Nüüd võin öelda, et mööda on saanud esimene aasta, kus liiklesin rattaga 12 kuud ja iga ilmaga.
Kõigepealt südamelt ära see pilt siin postituse alguses – sellel on valesti kõik, mida ühelt praktiliselt linnarattalt ootama peaks. Jaanuaris-veebruaris liigeldes kohtasin eranditult rattureid, kelle liikumisvahendid olid hämmastavalt sarnaste praktiliste omadustega, nimelt:
Välimus. Hea linnaratas on võimalikult “meh” välimusega. Natuke roostes, natuke kriibitud, macgyveri teibiga lapitud ja ebamäärase silmapaistmatu pruuni raamivärviga. Kõik ikka selleks, et võiksid oma truu abilise lukustada bussijaama rattahoidjasse ja 2 päeva hiljem kodulinna saabudes ta eest ootamas leida.
Porilaudade vajadus saab Sulle väga kiiresti selgeks esimese vihmase ilmaga.
Loe edasi SIIT.
