Et tu, Brutus? Et tu, Rahakratt?
Mõnus pühapäeva õhtu on käes, istun nagu mingi idariigi bojaar arvuti taga – jalad surisevad äsja lõppenud tervisejooksust, ihu on kuuma dušši all läikima nühitud, hommikumantel on seljas ja kuum tass asfaltmusta teed käes. Puudu on ainult viineri paksune kuldkett, mis rinnakarvadesse pidevalt kinni jääks.
Vahin siin oma pangakontosid (mida on mul elhavees nüüd juba 7tk ja pärast seletan, miks) ja ootan jõule. Üks suur motivaator uueks kirjatükiks on see, et teil on igav. Igav on lugeda mingeid jõululoosimisi ja vähem minu eraelust. Eks? Teine motivaator on see, et avasin endale Bitcoini konto ühes portaalis. Kas läheb kõvemaks koinimiseks?
Loe edasi SIIT.
