Statistikaameti hiljuti avaldatud keskmise palga hinnang näitab, et palgakasv on hoogustumas oodatust kiiremini. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga oli keskmine palk selle aasta alguses 4,9% suurem. Hooajalisi tegureid arvesse võttes suurenes keskmine palk eelneva kvartaliga võrreldes 1,9%.
Viirusekriisi lõppemise ja nõudluse taastumise ootus tegi ettevõtted selle aasta alguses edasise tööhõive kasvu suhtes optimistlikumaks ning tööjõupuudust tunnetavate tööandjate osakaal on praeguseks võrreldav 2017. aasta alguse tasemega. Need arengusuundumused toetavad palgakasvu kiirenemist.
Kuigi vaba tööjõudu on turul kriisieelse ajaga võrreldes märksa rohkem, on tööotsijaid ühe vaba töökoha kohta ametialade lõikes juurde tulnud üsna erinevalt. Keskmisest enam on vaba tööjõu hulk suurenenud kontoritöö, klienditeeninduse ja müügitöö vallas, vähem aga näiteks tippspetsialistide osas. See tähendab, et mõnevõrra on halvenenud vabade töökohtade ja vaba tööjõu sobitumine ning see ei lase palgasurvel kahaneda nii suurel määral, kui töötuse kasvu põhjal eeldada võiks. Lisaks panustas palgakasvu esimeses kvartalis palju tervishoid, ilma selle tegevusalata oleks kasvumääraks kujunenud 4,2%.
Järgnevates kvartalites on oodata töökohtade taastumist majutuses ja toitlustuses ning teistes valdkondades, kus viiruse leviku tõkestamise meetmed majandustegevust oluliselt piirasid. Kuna keskmiselt jääb palgatase nendel tegevusaladel majanduse keskmisele alla, siis pidurdab see mõningal määral keskmise palga kasvu.
