polar.com

Nii Eesti riigi tulud kui kulud jäid mullu planeeritust väiksemaks

Foto: Siim Semiskar

Rahandusministeeriumi esialgsetel auditeerimata andmetel kasutati 2018. aastal riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest 10,11 miljardit eurot ehk 93,4 protsenti planeeritud aasta eelarvest. Sealhulgas kasutati välistoetusi 774,6 miljonit ehk 72,8 protsenti aastaks planeeritust. Tulusid sai riik 2018. aastal 10,16 miljardit eurot ehk 98,6 protsenti planeeritust.

Investeeringuid on ellu viidud 458,9 miljoni euro eest ehk 4,5 protsenti kõigist kulutustest. See summa hõlmab valitsuse enda investeeringuid, millele lisanduvad toetuste all kajastatud investeeringutoetused. Suuremad investeeringud olid:

  • hooned ja rajatised, 260,8 miljonit eurot, sealhulgas:
    • riigimaanteede remont ja ehitus, 162,1 miljonit eurot, sealhulgas Kose–Mäo maantee ehitus neljarajaliseks, 26,9 miljonit eurot;
    • kaitseministeeriumi valitsemisala hooned ja rajatised, 31,6 miljonit eurot, sealhulgas liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu, 10,2 miljonit eurot;
    • sisekaitseakadeemia uue hoone ehitus, 12,5 miljonit eurot;
    • riigikoolide ehitus, 12,1 miljonit eurot;
    • Eesti saatkonna ehitustööd Moskvas, 6,6 miljonit eurot;
    • idapiiri ehitus, 5,2 miljonit eurot;
    • Euroopa Liidu IT-agentuuri ametihoone ehitus, 4,8 miljonit eurot;
    • Eesti saatkonna ehitustööd Roomas, 4,6 miljonit eurot.
  • kaitseotstarbeline erivarustus, 64,6 miljonit eurot;
  • IT-investeeringud, 50,9 miljonit eurot;
  • transpordivahendid, 31,8 miljonit eurot, sealhulgas laeva ja lennuki soetus, 25,1 miljonit eurot.

Poole kulutustest moodustasid toetused 5,02 miljardi euroga, sealhulgas sotsiaaltoetused moodustasid 2,52 miljardit eurot. Nendest suuremad olid:

  • pensionid, 1,79 miljardit eurot;
  • tasandus- ja toetusfond omavalitsustele, 508,1 miljonit eurot;
  • peretoetused, 282,0 miljonit eurot;
  • vanemahüvitis, 242,1 miljonit eurot;
  • töövõimetoetused, 229,1 miljonit eurot;
  • vahendid Euroopa Liidu üldeelarvesse, 211,6 miljonit eurot.

Kolmandiku kuludest ja investeeringutest moodustasid muud tegevuskulud kokku 3,16 miljardi euroga. Need sisaldavad peamiselt laekunud maksutulu edasi andmist, nendest suuremad:

  • sotsiaalmaks haigekassale, 1,22 miljardit eurot;
  • füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele, 1,1 miljardit eurot;
  • kanded kogumispensioni fondidesse, 425,3 miljonit eurot;
  • töötuskindlustusmakse töötukassale, 190,2 miljonit eurot.

Tööjõu- ja majandamiskulusid kasutati 1,47 miljardit eurot (14,6 protsenti tehtud kuludest ja investeeringutest), sealhulgas tööjõukuludeks 833,8 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 637,9 miljonit eurot. Suuremad kulugrupid olid:

  • töötasud, 774,7 miljonit eurot;
  • hoonete ja rajatistega seotud kulud, 164,6 miljonit eurot;
  • sotsiaalteenused, 97,8 miljonit eurot;
  • kaitseotstarbeline erivarustus, 81,3 miljonit eurot;
  • lähetuskulud 43,7, miljonit eurot;
  • sõidukite kulud 36,2, miljonit eurot.

Riigieelarves oli 2018. aastaks planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 10,31 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 10,83 miljardit eurot. Võrreldes 2017. aastaga oli 2018. aasta planeeritud tulude maht 826,7 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti suurem ning kulude ja investeeringute maht 929 miljonit ehk 9,4 protsenti suurem.

2018. aasta riigieelarve kogukuludest moodustasid välistoetused 1,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti. Välisvahendite kogumahust moodustasid ligikaudu 80 protsenti Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas aasta lõpu seisuga 1,09 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 647 miljonit, omandireformi reservfondis 29,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 411,5 miljonit eurot. 2017. aasta lõpu seisuga võrreldes vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 67,3 miljoni euro võrra (5,8 protsenti). Sealhulgas vähenes likviidsusreserv 71,1 miljonit eurot (9,2 protsenti) ja stabiliseerimisreserv 0,7 miljonit eurot (0,2 protsenti) ning omandireformi reservifond suurenes 4,5 miljonit eurot (18,1 protsenti).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga