Veebiportaalis Investopedia kirjutas David Floyd huvitava arvamusartikli, kus selgitas, miks peaksime neljapäeval esmakordselt ajaloos üle 25 000 punkti piiri kerkinud Dow Jonesi tööstusindeksi liikumise pigem tähelepanuta jätma. Allpool kokkuvõte tema kirjutise põhipunktidest.
Kui Dow Jones möödus 2017. aasta jaanuaris 20 000 punkti piirist, siis läks meedia hulluks ja värskelt ametisse saanud president Donald Trump tähistas sündmust Twitteri säutsuga. Vähem kui aasta pärast ehk 4. jaanuaril oli tolle ajaga võrreldes tõustud veel 25% ning purustatud 25 000 piir ja sama tsükkel kordus uuesti.
Kõik ju teavad, et sellised rekordid on tähtsusetud, kuid keda see huvitab? Aastad mööduvad, raha liigub – ükskõik, mis saavutuste puhul on suured numbrid alati põhjuseks pidada väike paus, vaadata minevikku ja tähistada. Mis Dow’d puudutab, siis peaksime sellest hoiduma. Mitte, et probleem oleks saavutustes, probleem on Dow indeksis… kohe mitu probleemi on.
Dow Jonesi indeks pärineb aastast 1896 ning Charles Dow leiutise näol oli tegemist kõigi aegade teise börsiindeksiga. Ka esimese indeksi pani kokku sama mees.
Esimene selle indeksi probleem on valimi suurus – kõigest 30 ettevõtet. Kui kunagi oli see täitsa piisav suurus, siis nüüd, mil USA-s on börsil noteeritud üle 7000 firma, on Dow ajale jalgu jäänud. Maailma suurim firma Apple liitus indeksiga 2015. aasta märtsis, suuruselt teine ja neljas ettevõte ehk Alphabet ja Amazon seni aga indeksisse ei kuulugi. Nende vahel kolmandal kohal paiknev Microsoft on aga esindatud.
Ettevõtete valimine käib Dow Jonesi indeksisse küllaltki ebakonkreetsete ettekirjutuste järgi, kui ametlikus juhendis seisab: “Aktsia liidetakse indeksiga ainult siis, kui firmal on laitmatu reputatsioon, ta on näidanud jätkusuutlikku kasvu ning pakub huvi laiale hulgale investoritele.” Mis nendest nõudmistest Google’i emafirmal ja Amazonil puudu on? Täpselt ei tea vist keegi…
Kõige ebamõistlikum on Dow Jonesi puhul aga fakt, et indeksi põhiliseks kaalukeeleks on aktsia hind. Kui aktsia hind kerkib ühe dollari, siis indeks liigub 6,85 punkti. Seega ei ole oluline ettevõtte turuväärtus vaid aktsia hind. Näiteks Goldman Sachs oli 3. jaanuaril 96,2 miljardit dollarit väärt ettevõte, mille aktsia maksis 253,29 dollarit. Apple turuväärtus oli 894 miljardit, kuid aktsiahind 172,23 dollarit. Kuigi Apple on rohkem kui üheksa korda pirakam ettevõte, siis Dow Jonesi indeksis on Goldman Sachsil kolmandiku võrra suurem kaal.
See on ka põhjus, miks Dow Jones liigub kohati teises suunas kui teine populaarne indeks S&P 500, kus on üle 500 ettevõtte ning mõõdupuuks turuväärtus. Samal päeval, mil Dow Jones püstitas rekordi, oli tegelikult turg kerges languses. Seega, meedias levinud printsiip, et Dow Jones = aktsiaturg, on kergelt öeldes eksitav kui mitte lausvale.
Dow Jonesi indeksit omava S&P juht David Blitzer on samuti üllatunud, et see ajast ja arust börsiindeks meedias nii palju kajastust leiab. Tema sõnul professionaalsed investorid tegelikult Dow Jonesi eriti ei jälgigi ning turu liikumist hinnatakse S&P 500 ja teiste indeksite järgi.
Blitzeri sõnul on kaalutud korduvalt Dow Jonesi indeksit kapitaalselt muuta, kuid see on jäänud tegemata peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, poleks pärast muutmist Dow Jonesi vaja, kuna S&P 500 oleks sarnane, kuid tunduvalt parem variant. Teiseks ning ilmselt kõige olulisemaks põhjuseks on ajalugu. Seda, mis leiab 120 aastat pärast loomist endiselt nii palju kõneainet, tuleb säilitada võimalikult originaalsel kujul.
Kui midagi on liiga katki, et seda parandad, siis ära näe vaeva. Samas, oleks kindlasti kasulik, kui me sellele katkisele asjale ka nii palju tähelepanu ei pööraks.
