Tarbijahindade aastakasv aeglustus märtsis 3,9%ni. Suure osa hinnakasvust põhjustasid aasta alguses jõustunud käibemaksu- ja aktsiisitõusud. Kui jätta maksutõusude mõju kõrvale, siis ulatus aastane hinnakasv märtsis 2,4%ni. Veebruariga võrreldes kallines tarbija ostukorv 0,4%. Enamiku kuisest hinnatõusust ehk 0,3 protsendipunkti põhjustasid märtsis sideteenused, mille hind kasvas 7,6%.
Ettevõtete hinnangutes on konjunktuuriinstituudi andmetel olnud märgata mõningast optimismi. See annab alust loota, et suurem osa tootmislangusest võib olla möödanik. Tööstusettevõtetes on tootmisvõimsus siiski suuresti alakasutatud ja laovarud endiselt märkimisväärsed. Tööstuskaupade ja toiduainete hinna odavnemise surve seega püsib, seisab Eesti Panga pressiteates.
Inimesed on valitseva ebakindluse tõttu ettevaatlikud tarbima ja laenama. Viimastel kuudel on jätkunud suhteliselt kiire palgakasv – veebruaris oli see maksu- ja tolliameti andmetel ligi 8%. Aasta alguses jõustus miinimumpalga tõus ja aprillis tõusevad pensionid. Mõni ettevõte võib suuremat hinnatõusu plaanida just selleks ajaks.
Märtsikuine hinnakasv oli kooskõlas Eesti Panga prognoosiga, mille kohaselt kujuneb aasta keskmiseks hinnatõusuks 2024. aastal 3,2%. Aprillis aeglustub hinnakasv eeldatavalt 2,5% lähedusse, sest hindadest taandub välja aasta eest lõppenud energiatoetuste mõju. Tarbijahindade edasist käitumist mõjutab tugevalt nafta ja elektri hind. Nafta hind on taas tõusule pöördunud, see aga on kaasa toonud mootorikütuse hinnatõusu. Elektri turuhind on praegu märksa soodsam kui viimastel aastatel, kuid tuleb arvestada, et ka väga heitlik, ja sõltub paljuski ilmast.
