polar.com

Kohustusliku süsteemi kaotamisega kaasneb pensioniealiste suurem vaesusrisk

Foto: Pixabay

Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg. Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime halveneb aastateks, sest suuremast tarbimisest tekkinud ajutiselt kiirem majanduskasv hiljem aeglustub, aga tööjõukulud jäävadki suuremaks kui varem.

Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasneb ka pensioniealiste suurem vaesusrisk, kuna inimestel tekib võimalus elu jooksul pensioniks kogutud säästud ära kasutada väga lühikese aja jooksul.

„Teine pensionisammas vajab kindlasti remonti, et inimesed oma kogutud säästudelt pensionieas võimalikult suurt lisatulu saaksid,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller. „Kavandatud muudatuste mõjuanalüüs aga näitab, et esitatud kujul plaan tõenäoliselt ei too Eesti pensionäridele pikaajalist kasu. Võimalus pensioniks kogutud säästud lühikese aja jooksul ära kasutada võib tänu kasvanud tarbimisele anda majandusele ajutist lisahoogu, kuid sellele järgneks eeldatavasti samaväärne aeglustumine. Tegemist on kohustuslikus korras pensioniks kogumise lõpetamise ehk kohustusliku kogumispensioni kaotamisega. Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasnev pikaajalisem probleem on pensioniealiste kasvav vaesusrisk ja lisasurve suurendada maksukoormust.“

2021. aastaks on pensionifondidesse kogunenud 5 miljardit eurot. Viimaste küsitluste põhjal võtab osa sambaga liitunutest oma raha sealt kohe kasutamiseks välja. Lisahoogu annab tarbimisele see, kui riik otsustab seni inimeste isiklikele kogumispensioni kontodele lisatud summad suunata pensionitõusu. Kokkuvõttes kiirendaks kogumispensioni vabatahtlikuks tegemine ajutiselt tarbimist ja majanduskasvu.

Loe edasi SIIT.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga