Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks.
Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik.
Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud.
OSA #9
Saatesarja üheksandas osas võtsime ette väga suure ampsu, kui rääkisime üürniku valimisest. Alustasime lausa nii kaugelt, kui üüriobjekti valimisest seda silmas pidades, millist üürnikuprofiili loodetakse haarata. Üritasime vastata saates muuhulgas sellistele küsimustele:
Kas hakata ise üürnikku otsima või kasutada maaklerit?
– Kust ma oma üürnikku otsima hakkan?
– Kas sotsiaalmeediast piisab või peaks kasutama ka kinnisvaraportaale?
– Kui suured on kulud?
– Kas peaks kasutama fotograafi või piisab telefoniga tehtud piltidest?
– Kas enne kuulutuse üles panemist peab läbi mõtlema, millist üürnikku soovitakse üldse leida?
– Kas koduloomi lubada või mitte?
– Kas ja miks peaks üürniku otsimiseks kasutama maakleri abi?
Kuidas saada maksimaalne tootlus?
– Tuleb osta õige korter õigesse kohta.
– Kvaliteetsed fotod on 70% edu alusest.
– Kaks erinevat strateegiat – maksimaalne üürisumma vs madalam hind, aga suurem üüriliste valik.
Eeltöö ja korteri näitamine.
– Kui on palju huvilisi, kas kutsuda kõik kohale või peaks tegema mingi eelvaliku? Millest lähtuda?
– Kas näidata huvilistele korterit eraldi või teha n-ö “kliendipäev”, kuhu kõik huvilised korraga tuleks?
– Mida inimeste käitumises jälgida, kui nad kohale tulevad?
– Kas on mingeid konkreetseid asju, mis peaks kohe häirekella tööle panema?
– Kas on olemas nö “paremad” või “halvemad” üürnikud (välismaalased vs kohalikud? jne)?
Taustakontroll.
– Kas omanik tohib potentsiaalse üürniku tausta kontrollida?
– Kuidas, kust ja mida kontrollima peaks?
– USA-s on väga tavaline, et üürileandja kontrollib üürniku tausta väga üksikasjalikult ja üürnikul pole probleemi välja anda oma palganumbreid ning lasta isegi tööandjale tausta uurimiseks helistada – kuidas Eestis sellistesse küsimustesse suhtutakse?
– Rendin platvorm.
Mida on oluline lepingu sõlmimisel teada?
– Kas tähtajaline või tähtajatu leping?
– Ärge tehke isetegevust – üürisuhet reguleerib VÕS 15. peatükk.
– Üürniku kahjuks muudetud kokkulepped (nt lepingu ülesütlemisest teatamise aeg) on õigustühised.
– Elukaaslane ei ole perekonnaliige, tema peaks samuti lepingu osapooleks panema.
– Tähtajatu lepinguga saab üüri tõsta iga 6 kuu möödumisel (üüritubadel, garaažidel, parkimisplatsidel ühe kuu tagant), aga seda tuleb teha täpselt ette antud viisil ja vormis (§299), vastasel korral on see tühine.
– Tähtajalise lepingu puhul saab üüri tõsta, kui leping on sõlmitud vähemalt 3 aastaks. Sellisel juhul saab üüri tõsta mitte rohkem kui 1 kord aastas, üüri tõstmise ulatus ja selle arvestamise alus on täpselt määratud (§300).
– Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. NB! Teisiti sõnastada ei tohi, sest see on automaatselt üürniku kahjuks ning õigustühine.
– Välismaalastel peab olema elamisluba, ilma selleta ei tohi üürilepingut sõlmida. Illegaalidele üürimine on karistatav rahatrahvi või suisa vangi panemisega.
– Kui tasumine toimub sularahas, siis selle kohta tuleb kindlasti teha eraldi lepingu lisa.
Üleandmise-vastuvõtmise akt.
– Oluline osa kogu protsessist – aktis fikseeritakse näidud, korteri ja tehnika seisukord.
– Kui leping lõpeb, tuleb akti märkida puudused, mille eest tagatisrahast midagi maha arvatakse.
