Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva on tabavalt öelnud, et maailm reageerib kriisidele, nagu 8-aastased mängivad jalgpalli. Oleme enam kui kümne aasta jooksul olnud tunnistajaks paljudele kriisidele: finants-, võla-, tervise-, tarneahela-, tööjõu-, keskkonna-, energia-, julgeolekukriis. Tekib küsimus, kas kriisidekobara tekkimisel on oma osa laiemal juhtimiskriisil ja kas kõik need sündmused on olnud mustad luiged – ootamatud, haruldased ja suure mõjuga – või oleks nendeks saanud valmistuda?
Kui ettevõtte juhtkond langetab järjest halbu otsuseid, siis käivad tavaliselt alla tulemused ja usaldus ettevõtte vastu, rahastamine muutub kallimaks, ettevõtte väärtus kahaneb ja halvemal juhul lõppeb lugu pankrotiga. Kui selliseid otsuseid teeb aga riigi juhtkond, siis algavad jutud «maksudebati avamisest». Tavaliselt juhtub see enne valimisi, kuid algust tehti juba varem, kui lauale tõsteti mõte kehtestada uus maks koroonavõitluses kaevatud augu lappimiseks. Kusjuures veel pole õnnestunud teada saada, kui suur koorem meile kanda võeti. Uute maksude narratiivi kõrval ei kuule kahjuks ideedest kehtiv süsteem efektiivsemalt tööle panna. Teenusmajanduse kojalt saaks selle kohta põhjaliku spikri koos ettepanekutega, samuti aitaks tolmu pühkimine Riigireformi Sihtasutuse kontseptsioonilt.
Loe edasi SIIT.
