Kevad tõi börsiteemad Olympicu ja Tallinki juhtimisel jõuliselt meediasse. Oli nii asjalikku analüüsi kui ka lihtsalt rahulolematust. Pessimistlikumad teatasid, et kuna börsil pole enam Hansapanka, Eesti Telekomi ja veel mõnda kümne aasta tagust ettevõtet, siis polegi see koht investeerimiseks, vaid spekuleerimiseks.
Paljud Eesti suurettevõtted on aastate jooksul tõesti välisomanikele müüdud – nagu hiljutised uudised Olympicust ja Transiidikeskusest. Mõistagi on kahju, kui investorite üks lemmikaktsia plaanitakse börsilt ära viia, kuid ühinemised ja ülevõtmised on tavapärane äri osa – ka börsi eluring eeldab, et aeg-ajalt lisandub kauplemisele uusi ettevõtted, samuti lahkub börsilt ettevõtteid. Oluline on mõista, kuidas see suures plaanis kõigi elu mõjutab ning kas midagi on peale hädaldamise võimalik ette võtta.
Kümme aastat tagasi tehti Tallinna börsil tehinguid tänasest 10 korda (!) suuremas mahus, 10-protsendilist majanduskasvu peeti tavapäraseks. Viimase tagasipöördumist ei usu praegu vist keegi. Sarnaselt peaks vaatama ka toonastele kauplemismahtudele. Leian, et see on Eesti uus reaalsus – majandus ei kasva enam 10% aastas, paljud suured ettevõtted on välisomandusse müüdud, kohalikule kapitalile kuuluvaid on vähem, uusi pole nii palju peale tulnud. Tähendab, ka suurte potentsiaalsete börsiettevõtete arv on väiksem.
Loe edasi SIIT.