Ühel suveööl kohtusid Juuli ja August ning 9 kuu pärast saabus Mai… Varastasin selle lause kellegi FB seinalt, kuid tundub kuidagi paslik sellega alustada. 2018. aasta juulit jääb minu jaoks iseloomustama sõna PÄIKE. No ei mäleta mina teist sellist juulit, kus vihma ei näinud kordagi (selle eest saime 1. augustil kõva paduka, lausa sellise, mis äsja valminud iluaiast multshi minema viis…). Kuna päike pidevalt paistis, siis ihkas hing ikka rattasadulasse ja peab tunnistama, et olin ratta peal ilmselt ajaliselt rohkem kui arvuti ees. Eks see oli üks paindliku töökoha eeliseid, et saad oma päevakava vastavalt ilmavana plaanidele kohendada. Kui ikka hommikul oli 30 kraadi sooja ja päike lõõmas, siis põrutasime kontori asemel hoopis Pärnusse SUPima. Pärnu on teine juulikuu märksõna – minu jaoks seostub Pärnu puhkusega juba väga varasest minevikust, sest veetsime perega igal suvel vähemasti nädala sealse vanaisa juures. Seekord sai juulis Pärnus käidud lausa kolm korda.
Loe edasi SIIT.
