Tarbimislaenude taotlemine ja väljastamine kasvab Eestis mühinal – ülemaailmse statistikaameti Statista andmetel tõuseb Eestis väljastatud tarbimislaenude koguväärtus igakuiselt aina kõrgemaks. See näitab, et eestlased valivad projektide nagu auto ostu, kodu remondi või pikema välismaareisi rahastamiseks endiselt finants- või krediidiasutuste väljastatud laene. Sama trendi näeme ka Põhjamaa riikides Rootsis, Taanis ja Soomes.
Miks valivad eestlased ja põhjamaalased tarbimislaenu?
Põhjus on lihtne: tarbimislaene väljastavad nii pangad kui alternatiivsed krediidiasutused. Alternatiivide olemasolu teeb eraisiku tarbimislaenu üheks lihtsamini kättesaadavaks viisiks teha oma unistused teoks, kuid. Aastal 2025 on rahastusalternatiividest saadaval ka eralaenud eraisikult eraisikule ja ühisrahastus, kuid tarbijad eelistavad endiselt selgete ja konkreetsete tingimustega ametlike krediidiväljastajate või pankade laenulepinguid.
Pank ütleb ei? Laenusid väljastavad ka teised finantsasutused
Ajal, mil pangad tõmbavad kiirelt muutuva maailmapoliitika ja riigi majandusliku olukorra muutumise tõttu vööd koomale ja lükkavad laenutaotlusi kergema käega tagasi, on alternatiivsete laenutaotlusviiside kasutamine panga poolt ärapõlatud tarbijate jaoks viimaseks õlekõrreks.
Vastavalt Eesti Panga avaldatud statistikale on krediidiasutuste ehk pankade väljastatud laenude arv ja väärtus langemas. Kui 2024. aasta septembri seisuga olid Eestis väljastatud tarbimislaenude arv ja väärtus vastavalt ~390 000 laenu koguväärtusega 805 mln eurot, siis 2025. aasta veebruari lõpu seisuga on mõlemad arvud langenud: aktiivsete tarbimislaenude arv ~378 000 peale ja väärtus 798 mln euroni.
Pankade väljastatud laenude arvu ja väärtus ei lange naaberriikides Eestiga võrreldes sama varmalt:
- Rootsi statistikaameti Statistiska Centralbyrån kohaselt kasvas eraisikutele laenude väljastamine perioodil veebruar 2024 kuni veebruar 2025 1,9% võrra,
- Taani statistikaameti andmed näitavad alates detsembrist 2021 stabiilset väljastatud eraisikulaenude arvu ja väärtuse tõusu, perioodil veebruar 2024 kuni veebruar 2025 tõusis eraisikutele väljastatud laenude väärtus ~4% võrra,
- Soomes püsis perioodil veebruar 2024 kuni veebruar 2025 pankade väljastatud laenude arv ja väärtus stabiilsena.
Eraisiku laenude turg Põhjamaa riikides
Kuna Eesti, Soome, Rootsi ja Taani laenuturud erinevad teineteisest, vaatame lühidalt üle, milline on eraisiku rahastusviiside olukord neis lähiriikides.
Rootsi
Rootsis väljastavad ärilaene ja eraisiku tarbimislaene asutused, millel on Rootsi finantsinspektsiooni Finansinspektionen heakskiit. Finantsinspektsiooni poolt reguleeritud ettevõtted peavad väljastama ainult tarbija suhtes ausate tingimustega laene, reguleerimata asutuselt laenu võtmine tähendab taotleja jaoks ohtu sõlmida laenuleping, mille intressimäär või krediidi kulukuse määr on kõrgemad kui tarbija suudaks tagasi maksta.
Üldises pildis on Rootsi laenuturg tänu finantsinspektsiooni tööle rangelt reguleeritud ning tarbijatel on laenude taotlemisel valik võtta eraisiku tarbimislaen kas pangalt või krediidiväljastajalt. Rootsis hakkavad aina populaarsemaks saama ka krediidikontod, mis lubavad suurema väljamineku paindliku graafiku alusel tagasi maksta.
Rootsi annab Eestile eeskuju sealse positiivse krediidiregistriga, mida plaanitakse juurutada ka Eestis. Krediidiregister võimaldab krediidiväljastajatel näha laenutaotleja teisi rahalisi kohustusi ja võlgnevusi, et hinnata tarbija võimekust väljastatud laen tagasi maksta. Eestis on positiivse krediidiregistri arendamine juba hoo sisse saanud ja eeldatavasti hakkab analoogne Eesti krediidiregister tööle aastal 2028.
Soome
Soome laenuturgu reguleerib finantsjärelevalveamet Finanssivalvonta ning ka Soomes väljastavad tarbijalaene pangad ja pangavälised finantsasutused. Kuna soomlased võtavad laene eestlastega võrreldes kergekäelisemalt, rakendab riik erinevaid meetmeid selleks, et vältida olukorda, kus tarbijad laenavad end lõhki.
Sellised meetmed on näiteks 2023. aastal kehtima hakanud laenureklaamide nõuete karmistamine ja intressimääradele ülempiiri seadmine. Soome tarbijakaitseseaduse kohaselt ei ole finantsettevõtetel lubatud väljastada 20%-st kõrgema intressimääraga laenusid. Soome laenuandjad kasutavad Rootsiga analoogselt riiklikku registrit, et hinnata laenutaotleja finantskäitumist ja näha, kas laenutaotlejal on teisi aktiivseid finantskohustusi.
Soome annab Eestile eeskuju laenude konsolideerimisega, mis ühendab mitu väikese väärtusega tarbimislaenu üheks suuremaks laenuks, mille tagasimaksetingimused on tarbija jaoks soodsamad. Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine on viimastel aastatel muutunud Eestis küll populaarsemaks, kuid pole sama laialt levinud lahendus kui Soomes.
Taani
Eraisikutel on Taanis raha laenamiseks vähem erinevaid variante kui Soomes ja Rootsis. Taani laenuturgu reguleerib Finanstilsynet ning finantsinspektsiooni lubatud laenuväljastajate nimekirjas on põhiliselt esindatud pangad. Kuna pangapõhine laenuturg on Taanis kõvasti kanda kinnitanud, pole ühisrahastus ja pangavälised krediidiväljastajad sama levinud kui Eestis või Soomes-Rootsis.
Ka Taanis läbib laenutaotleja enne laenuotsuse tegemist põhjaliku taustakontrolli tema varasema finantskäitumise osas ning laenutaotluse tingimuste koostamisel vaatavad pangad kogu leibkonna sissetulekut, mitte ainult taotleja tagasimaksevõimalusi. Pangad ja laenuväljastajad kasutavad finantskäitumise hindamiseks negatiivseid krediidiregistreid, kuid Rootsis ja Soomes nähtud positiivne krediidiregister on veel väljatöötamisel.
Taani laenuturg on ühes aspektis Eesti omaga sarnane: tarbimislaenude taotlusprotsessid on täielikult digitaliseeritud ning riiklikud andmebaasid ja isikutuvastussüsteemid jätavad ära vajaduse minna laenu taotlemiseks panka kohale.
Kuidas valida enda jaoks sobivaim rahastusviis
Selleks, et laenude vahel valimist lihtsamaks teha, saavad Eesti ja Põhjamaade eraisikud kasutada laenude võrdlemise portaale, mis lubavad kasutajal sisestada soovitud laenusumma ja tagastustingimused ning näitavad seejärel parameetritele vastavaid laenusid. Selliste võrdlusportaalide kasutamise poolt räägib mitu plussi:
- väiksem ajakulu: võrdlusplatvorm jätab ära vajaduse pankadele ja krediidiväljastajatele eraldi taotlusi saata
- pakkumiste kõrvutamine: pakkumiste tingimustega tutvumine on oluliselt lihtsam, samuti aitab pakkumiste koos esitamine näha, milline on kõige madalama intressimäära või krediidi kogukulukusega eraisiku laen
- lihtne taotlusprotsess: täida ja edasta ainult üks ankeet
Laenude võrdlemise portaalid teevad tarbija elu lihtsamaks ja aitavad kümnete laenuandjate pakkumiste seast leida sellise, mis on sinu jaoks kõige sobivamate tagastustingimustega. Võrdlusportaale kasutavad ka Soome, Rootsi ja Taani laenutaotlejad – põhjalik võrdlus ja analüüs aitavad tarbijal teha teadlikku otsust ning valida välja ausate tingimustega eraisiku tarbimislaen.