Eestlasest väikeinvestor Norras: siin saab McDonaldsi teenindaja ka normaalset palka

Simonstones/Pixabay

Rahajutud.ee portaali seekordne intervjuu läheb kodumaalt ära Skandinaaviasse, maailma ühe parima elatustasemega riiki, Norrasse. Juba mitmendat aastat elab ja töötab seal eestlasest väikeinvestor Rainer, kes investeerimisega alustas küll kunagi Eestis, kuid uuesti sai sellele hoo sisse tänu Norras makstavatetele parematele palkadele.

Räägime Raineriga Norra elust üldisemalt, tema investeerimisajaloost, praegustest tegemistest seoses portfelliga ning eesmärkidest, kuhu on plaan jõuda.

Kuidas läks nii, et töötad ja elad nüüd Norras?

Töötasin pikalt lennujaamas, sain seal kõik ametikohad peale direktori ära proovitud ja leidsin, et ei ole enam kuhugi edasi minna. Naisevend töötas Norras ja mainis juba varem, et võiksin tulla, sest töökohta ise otsima ei peaks. Lapsed olid juba piisavalt vanad, käisid lasteaias. Peost suhu elamine tüütas ära, see palgapäevast palgapäevani… Sai ka kahele korterile laen võetud kukile.

Kaua sa Norras oled juba olnud?

Novembris saab neli aastat oldud. Tollel kevadel võtsin end töötuna arvele lennujaamast, läksin töötukassasse, öeldi, et saan 50 euri kuus. Tegin lube ka samal ajal, muidu poleks siia tööle saanud. Laenasin naisevenna käest raha ja tegin load ära. Üks päev ta ütles, et neil hakkab Norras üks suurem projekt, et ostan sulle pileti ja homme tuled lennuki peale… ja nii ta läks.

Aga alguses sa käisid üksinda, pere ei tulnud järgi?

Aasta aega olin üksinda. Aga ma ei olnud see ehitaja, kes tegi objekti valmis ja sai koju tagasi minna, olin ikka täistöölepinguga Norra firmas. Puhkusele sai siis, kui avalduse kirjutasid, tavaliselt suvel. Talvel me soolame teid ja lükkame lund, siis tavaliselt ei anta puhkust. Aastas 2-3 korda käisin Eestis naist ja lapsi vaatamas ja skype’i teel suhtlesime.

Palju need Norra palgad Eestiga võrreldes kõrgemad on?

Kui ainult normtunde teed, siis saad 2000-2500 eurot kätte. Kõik ületunnid lähevad 50% lisatasuna ja öötöö maksab lisaks 100%. Umbes 4000-5000 eurot ei ole probleem kuus taskusse panna.

Aga elukallidus on ka kordades kõrgem?

Kusjuures enam ei ole. Eesti hindadega võrreldes on alkohol ja kohv näiteks sama hinnaga. Kui kaks inimest tööl käivad ja saavad normaalset palka, umbes 2000 eurot kuus, siis võib ühe inimese palga julgelt kõrvale panna.

Millal sa alustasid investeerimisega?

Ma just vaatasin LHV pangast oma ajalugu, et 2007. aastal ostsin Tallinki aktsiaid, mis maksid siis üle euro natuke. 10 aastat tagasi ja praegu on aktsia hind enamvähem sama. Töötasin siis Estonian Airis, seal olid head palgad. Tööl oli aega üle, kuna lende oli suhteliselt vähe sel ajal. Raha lihtsalt kogunes arvele ja mõtlesin, et peaks midagi tegema sellega. Reisimas sai käidud ja ostsin ühetoalise korteri. Tol ajal olid need LHV pensioniteemad kuumad ja hakkasin ka uurima seda asja ja tuleviku peale mõtlema. Hakkasin käima LHV investeerimisseminaridel ja sealt see pisik tuligi. Alguses oli Balti börs: Tallink, Eesti Ekspress, Eesti Telekom, Saku. Otsisin aktsiaid, mis dividendi maksavad, vaatasin rohkem neid.

Kuidas sa aktsiaid valisid, kas analüüsi tulemusena või millegi muu põhjal?

Alguses vaatasin graafikuid rohkem ja siis hakkasin dividendide järgi valima, näiteks Eesti Telekom maksis väga häid dividende sel ajal. Ja ka mingid Läti ja Leedu firmad olid mul tol ajal portfellis.

Kas need aktsiad on sul juba maha müüdud või on portfellis alles?

Eesti Telekomi ei ole enam börsil, Sakut ei ole enam börsil…, aga tollest ajast ei ole midagi alles. Ühel hetkel hakkasin ka USA poole vaatama. Mäletan, et WellCare Health Plans, Inc. (WCG) aktsia, mida nüüd suvel ostsin, maksis toona 20 dollarit, nüüd peaaegu 200 dollarit. Ma kunagi varem ostsin ka seda WCG-d, müüsin maha ja käisin selle raha eest Mauritiuse reisil.

Kas sa vahepeal müüsid oma portfelli tühjaks ja lõpetasid investeerimise ära?

Jah, vahepeal tuli auk sisse, siis kui lapsed sündisid ja teise korteri ostsime. Ei olnud vaba raha enam. Raha jäi puudu ja ma tükkhaaval müüsin portfelli tühjaks. Üritasin kaaluda, mida tasub müüa ja mida mitte.

Kui sa ütlesid, et 2007 alustasid, siis see oli ju täpselt enne suurt majanduskriisi?

Jah, kriisi ajaks olin ma oma portfelli juba maha müünud või vähemalt see ei olnud nii suur enam siis. 2009. aastal ostsin mingeid ETF-e ning järgmine aktsiaost on pangaajaloos 2011. aastal Arco Vara. vahepeal tuli mitmeaastane auk sisse ikka.

Kuidas su investeerimisstrateegia nüüd välja näeb?

Ütleme nii, et nüüd mõtlen rohkem, mida osta, kuidas firmadel on läinud, mis neil on plaanis teha. Olen vaadanud ka näiteks Norra aktsiaid. Samamoodi nagu Äripäeva Investor Toomasel on mul ka Leroy Seafoodsi aktsiaid.

Tema eeskujul portfelli võetud?

Kusjuures ei ole. Minu meelest ma nägin seda kuskil mujal. Kahte teist lõhe aktsiat on ka, see Leroy on miinuses aga need teised, Grieg Seafood ja Austevoll, on plussis.

Aga kas Leroy Seafood on Norras pildil? On nende tooteid kaubanduses palju näha?

Jah, on ikka, rekkad sõidavad mööda linna ringi, veavad ilmselt kala, Leroy Seafoodi kirjad peal.

Mis turgudel sul veel nö rahapaigutused on?

Mul on ka mitmeid ETF-e, mis hõlmavad sisuliselt kogu maailma. Olen vaadanud ka Rootsi ja Soome poole, kuid ei ole veel midagi ostnud. Üksikaktsiatest ongi USA, Norra ja Balti turud.

Mis sul portfelli osakaalud regiooniti umbes on?

Nüüd ma olen Eestis natuke juurde ostnud, pakuks 50% on USA, 25% on Eesti ja 25% on Norra.

Mis sul seal USAs need suuremad positsioonid on?

Üks on näiteks see Wealthcare Health Plants, mille üks aktsia maksab umbes 200 dollarit hetkel, ostsin kunagi ka General Electricut, aga see on viimasel ajal kukkunud. Üritasin seal mingite naftafirmade aktsiatega siin spekuleerida, aga sellega ma olen miinuses. Investeerimisteekonna alguses vaatasin, et saaks lihtsalt kulud kaetud dividendidega, et midagi peale ei maksaks.

Kui palju sa jälgid aktsiakonto hooldustasusid ja tehingukulusid?

Ega ei ole jälginud eriti, kui aus olla. Olen küll lugenud, et paljud soovitavad välismaa portaalidele üle minna, et seal on teenustasud väiksemad. Aga LHV-s on kõik nii lihtsaks tehtud, eesti keeles ja saab aru kõigest. Tahtsin kunagi Norra pangas avada endale väärtpaberikonto, aga hoolduskulud on siin 10x suuremad ja jäin LHV peale.

Aga sa teisi Norra suurfirmasid ei ole vaadanud, nagu näiteks Statoil?

Konkreetselt Statoili peale olen mõelnud, aga pole ostnud. Küll soetasin hiljuti Norsk Hydro aktsiaid, kuna siin räägitakse, et elektriautode võidukäik hakkab ära lõppema ja siis on vaja hoopis hüdrotankimisjaamasid ehitada. Isegi Eestis peaks neid vist juba paar tükki olema. Sellesse ma nüüd sisenesin, aga mitte eriti suurelt, umbes 1000 euroga.

Kas Norras on investeerimine üldse populaarne ja kas avalikult räägitakse nendel teemadel?

Ei ole kuulda küll väga. Teinekord, kui ma telefonist vaatan aktsiahindu, siis töökaaslased ikka küsivad, kas on kasulik selline asi. Ütlen, et peab ennast asjaga kursis hoidma ja lugema ning siis võid teenida. Praegu on muidugi see krüptovaluutade teema väga kuum.

Kas oled ise ka krüptovaluutades sees?

Meil on praegu kolm eestlast siin tööl. Ühel õhtul olime objektil ja nemad hakkasid seal rääkima, et bitcoin ja bitcoin. Ja ostsidki üliodava hinnaga ja müüsid siis, kui 3000 dollari peale tõusis. Naisevend sai umbes 5000 euri kasumit. Nemad nüüd loevad ja räägivad, et osta nüüd seda krüptoraha ja vaata seda. Mul midagi on, aga ma sellesse väga ei usu. Bitcoini mul ei ole, aga mingeid teisi coine on. Umbes 2000 dollariga olen sees, rohkem mitte. Hetkel olen muidugi miinuses. Pigem ma selle pärast ei põe, et ta praegu miinuses on, vaatame aasta-kahe pärast uuesti.

On sul investeerimisega mingi pikem eesmärk?

Eesmärk on, et ei peaks siin 60-eluaastani tööd rabama, et saaks äkki varem “õhtale”. Praegu ongi põhirõhk, et saaks dividendid tiksuma. Loen Madis Müüri blogi ja olen mõelnud rohkem selle dividendide suuna peale. Aga see on muidugi pikaajaline ja nõuab rahulikku meelt.

Kuidas Norras elamine mõjutab sinu investeerimist näiteks võrreldes Eestiga.

No siin saab teenindaja ka normaalselt palka ning palgad on avalikud – mine internetti ja otsi inimene üles. McDonaldsi teenindajad saavad samamoodi 2000-2500 eurot kuus. Aga seda investeerimise poolt küll keegi siin kusagil ei reklaami.

Eestis tundub küll olevat pigem investeerimise buum?

Jah, olen ka tähele pannud. Sellest räägitakse palju ka ajakirjanduses. äripäevas on Investor Toomas ja Postimees tegi ka mingi naisterahva. Pole sellest küll kuulnud midagi enam, tegutseb ta üldse? Ma olen ikka üritanud Äripäevast läbi interneti uudiseid lugeda ja mulle on ikka helistatud ja seminare pakutud. Hea meelega käiks, aga ei hakka sellepärast Eestisse lendama.

On sul mingeid varaklasse veel?

Jah, kulda olen ostnud. Füüsilist kulda. Hoian seda praegu kapis. Olen ostnud 10 grammiseid žetoone mõned, eks näis, mis nendest saab. Mida rohkem hajutatud portfell on, seda parem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga