Noortele suunatud kampaania „dIKTeeri oma tulevik“ aitab kummutada digivaldkonnaga seotud müüte ja murda stereotüüpe. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käivitatud programm aitab endale sobiva eriala valikul tutvuda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade võimalustega.
Digivaldkond on jätkuvalt üks kiiremini arenevaid sektoreid, mis mõjutab ka paljusid teisi valdkondi. Täna on Eestis puudu üle seitsme tuhande IKT-spetsialisti ning see vajadus suureneb veelgi. Värskelt valminud „Küberturbe tööjõuvajaduse ja hariduse uuringu“ kohaselt vajab Eesti küberturbe valdkond aastaks 2023 juurde kuni 870 küberturbe kompetentsidega spetsialisti, mis eeldab võrreldes tänasega kuni 89 protsendilist spetsialistide kasvu, seisab Rahandusministeeriumi pressiteates.
„Infotehnoloogia ja tehisintellekti rakenduste kasutamine on tõusuteel nii era- kui avalikus sektoris. See aga ei tähenda, et vajadus inimeste töö järele ära kaob, vaid juurde tekib uusi põnevaid IKT valdkonna ametikohti,“ ütles side- ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut. „Kui me tahame jätkuvalt olla digivaldkonna trendiloojateks ja suunanäitajateks nii Euroopas kui mujal maailmas, siis peab ka meie tööjõuturg ajaga kaasas käima,“ kinnitas Sikkut.
Tänane Eesti IKT valdkonna sooline tööturustruktuur on samuti jätkuvalt meestekeskne, naisi on IKT-s ainult kolmandik. „dIKTeeri oma tulevik“ kampaania raames keskendutakse seega rohkem naiste ja tüdrukute teadlikkuse tõstmisele ning soostereotüüpide murdmisele.
Ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Andre Krull selgitas, et paljud ametikohad on muutunud olulisemalt IT-intensiivsemaks ja digioskustega seotud rolle on varasemaga võrreldes palju rohkem. „IT-sektoris ei tööta ainult tarkvaraarendajad ja testijad, on ka väga palju teisi rolle, mis moodustavad praktiliselt poole IT-ettevõtete tööjõust. Näiteks ärianalüütikud, projektijuhid, tooteomanikud, teenuse disainerid, tehnilise müügi spetsialistid – isegi värbajad ja turundajad.“
Krulli sõnul näitab IKT-sektori ettevõtete kiire kasv, et selles valdkonnas õpitu on kõrge lisaväärtusega töökoha kindlustamisel kindel valik. „Eriala valimisel tasub kindlasti arvestada, et lähiaastatel mõjutavad tööturu vajadusi ka suurandmete, tehisintellekti ja pilvetehnoloogiate areng.“
Teavituskampaania üheks inspiratsioonikõnelejaks on Nõo Reaalgümnaasiumi abiturient ja teadussaate “Rakett 69” finalist Annika Jaakson, kes töötas õpingute ajal satelliidi ESTCube-2 pardaarvuti tiimis programmeerijana. “Ma tahan oma tuleviku siduda IKT-ga, sest see aitab iga päev maailma paremaks muuta. Soovin luua rakendusi, mis on inimestele kasulikud ja teevad elu mugavamaks,” kirjeldas Jaakson, kes plaanib sügisel minna Tartu ülikooli õppima arvutitehnika eriala.
Kampaania veebileht StartIT tutvustab infotehnoloogiahuvilistele õppimisvõimalusi ning kirjeldab IKT-ameteid. Erialavalikut lihtsustab minisimulaator, mis pakub valikuid nii loovinimesele kui ka tõelisele tehnikahuvilisele. Lisaks toimuvad kampaania raames teavitusüritused koolides üle Eesti.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium panustab IKT-tööhõivesse ka teiste programmidega nagu 2000 IT-välisspetsialisti Eestisse toomisega, interneti baasoskuste koolitustega ja Vali-IT koolitusprogrammiga, mis võimaldab ümberõpet IKT-erialadele.