Pikemaks veninud viiruskriis on pannud tavatuid lahendusi otsima nii ettevõtteid, kodumajapidamisi kui ka valitsust. Samas on iga kriis ajutine kõrvalekalle ning tegeleda tuleks ka pikemaajalise plaaniga, mis parandaks tulevikus Eesti inimeste elujärge.
Selle aasta esimene pool kujuneb oodatust raskemaks. Majandus tõmbub kokku nii esimeses kui ka teises kvartalis. Teisalt on tagasilöök väiksem kui eelmisel kevadel, hoolimata sellest, et viroloogiline olukord on märksa tõsisem ja selle ohjeldamiseks võetud meetmed võrreldavalt karmid. Kehtivad piirangud pigistavad endiselt tugevamini neid majandusharusid, mis on kriisi algusest saati enim kannatanud – hotellid, restoranid, turism, reisijatevedu ja meelelahutus. Need tegevusalad on püsinud peaaegu muutumatus madalseisus alates kriisi algusest. Eelmise aastaga võrreldes on märksa keerulisem ka kaubandusel, ent osalist väljapääsu pakuvad poodnikele edukalt käiku läinud veebipoed, mis aitavad piirangute mõju leevendada. Ulatuslikke ümberkorraldusi on tulnud teha pea iga valdkonna ettevõtetel.
Loe edasi SIIT.
