Euroala majandusolukord ja lähiaja väljavaade on viimase poole aasta jooksul selgelt nõrgenenud. Mäletan, kuidas veebruaris kirjeldasin Eesti Panga presidendi kandidaadina keskpanga nõukogule enda arusaama ees terendavatest valikutest rahapoliitikas. Selleks ajaks oli Euroopa Keskpank just varaostuprogrammid kokku tõmmanud. Päevakohane tundus küsimus, et kas lähiajal võiks keskpank hakata tõstma intresse ja pöörata veel olulisemas osas tagasi erakorralisi samme. Viimastega suunasime väga pikaajaliste odavate laenude ja erisuguste võlakirjade ostmisega majandusse lisaraha. Praegune väljavaade erineb sellest ajast juba kahjuks üsna palju.
Kuigi nii Eestis kui ka mujal Euroopas on tööpuudus praegu väike ja inimeste sissetulekud kasvavad, on järjest hapramaks muutunud tootmisettevõtete olukord. Majanduse kasvuhoog on kõige suuremates Euroopa riikides raugemas käsikäes väliskaubanduse mahtude kasvu pidurdumisega nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Tegelikest andmetest enamgi on pessimistlikumaks muutunud väljavaated lähituleviku osas; sellele mõjub halvasti ka poliitiline ebakindlus, mis seondub eeskätt võimalike kaubanduspiirangute ja Brexitiga. See kõik mõjutab üsna otseselt ka Eesti majandust ja ettevõtjaid, kes juba tajuvad jahenemismärke mitmel meie eksporditurul. Tavaliselt jõuavad tootmisettevõtete ja eksportijate raskused viitajaga ka töötajateni, kui palgakasv pidurdub ja osa inimesi kaotab töö.
Loe edasi SIIT.
