Euroopa Keskpanga nõukogus ei pidanud me sel nädalal veel vajalikuks intressimäärasid tõsta, kuid on üha tõenäolisem, et edaspidi tuleb seda teha. Oleme olukorras, kus Iraani sõja ja sellega kaasnenud energiahinnašoki mõju majandusele on endiselt keeruline hinnata. Kiiret lahendust Lähis-Ida konfliktile ei paista ja on aina selgem, et kõrgemate energiahindadega peame leppima veel pikema aja jooksul.
Juba on näha esimesi märke, et energiahindade kallinemine kandub edasi ka teiste toodete ja teenuste hindadesse. Esialgu puudutab see valdkondi, kus energia on oluline sisend – näiteks lennukipiletid, kemikaalid ja plasttooted.
Ettevõtjate küsitlused viitavad küll survele kulude kasvuks, aga otseseid tõendeid selle kohta, et kallim energia survestaks erinevaid hindu ulatuslikumalt, veel ei ole. Samas ootavad küsitluste kohaselt nii ettevõtjad kui ka tarbijad lähiaastatel hinnatõusu kiirenemist, mis on kütusehindade tõusu taustal mõistagi ootuspärane.
Finantsturud seevastu ei kahtle, et keskpank suudab pikemas vaates hoida hinnatõusu soovitud 2% lähedal. Samuti ei ole kõhklusi Euroopa Keskpanga nõukogus, et eesmärgi täitmiseks ollakse valmis langetama vajalikke otsuseid.
Loe edasi SIIT.
