Andes hiljuti intervjuud Äripäeva raadiole, jäi mulle meelde saatejuhi repliik, et kõige rohkem loetakse ärilehes kinnisvaraturgu ja -hindu kajastavaid artikleid. Tundub, et kinnisvara hinnamuutused pakuvad huvi pea kõigile, sõltumata sellest, kas inimene plaanib lähiajal uut eluaset osta või mitte. Kirjutatakse ka artikleid, milles autor arvutab, kui palju rikkamaks on viimase aasta jooksul tänu kinnisvarahinna tõusule saanud näiteks keskmine Tallinna korteriomanik. Ent tõstame pilgu hetkeks numbrijadalt ja küsime endalt, kes siis tegelikult kinnisvara hinnatõusust võidab?
Omaniku poolt enda eluasemena kasutatav kinnisvara ei ole olemuselt tootlik vara. Siinne mõtteharjutus räägibki just koduomanikest, mitte investoritest, kes kinnisvara ostavad, müüvad ja sellelt üüritulu teenivad. Eluase ei ole klassikalises mõttes investeering, sest omanik ei teeni sellelt tavaliselt mingit tulu. Kvaliteetne ja hea asukohaga eluase on eelkõige osa n-ö heast elust, mille poole me kõik püüdleme. Nii nagu kallid autod, puhkusereisid ja muudki hea elu juurde kuuluvad asjad, võib rahaliselt üle jõu käiv eluase olla omanikule finantsiliselt hukatuslik. Ometi on täiesti loomulik, et enamik meist tahab elada nii hästi, kui meie rahalised võimalused seda lubavad.
Selge on see, et kinnisvarahindade kiire tõus ei ole koduostu alles plaaniva inimese huvides. Kas aga oma kodu juba omavad inimesed peaksid hinnatõusu üle rõõmustama?
Loe edasi SIIT.
