Viimastel aastatel kiiresti suurenenud tööjõukulude tõttu on põhjendatult olnud huviorbiidis Eesti ekspordi konkurentsivõime ja selle võimalik kahjustumine. On ilmne, et hinnapõhine konkurentsivõime on vahetult seotud tööjõukuluga, kuid lisaks sellele tuleb arvestada ka hinnavälist konkurentsivõimet. Maailmapanga ja Euroopa Komisjoni hinnangud ekspordi konkurentsivõimele põhinevad vaatlusaluse riigi ekspordikasvu kõrvutamisel võrdlusrühma (nt EL 28, kogu maailm) ekspordikasvuga[1].
Kui riigi eksport on teataval perioodil kasvanud võrdlusrühma omast kiiremini, on riik oma turuosa suurendanud, ja järelikult on konkurentsivõime kasvanud. Vastupidisel juhul on nii turuosa kui ka konkurentsivõime kahanenud. Lisaks ekspordikasvu võrdlemisele võib kõrvutada vaatlusaluse riigi ekspordi kasvu sihtriikide impordi kasvuga, mis näitab otsesemalt, kuidas riik on suutnud samadel turgudel konkurentidega sammu pidada.
Loe edasi SIIT.
