Eesti majanduskasv aeglustub lähiaastatel 2%ni, kuid meie majandusel läheb endiselt üle keskmise hästi ning seetõttu oleks majanduse turgutamine riigisektori eelarve puudujäägiga viga. See kütaks tagant niigi kuumavat tööturgu ja halvendaks eksportiva sektori konkurentsivõimet.
Toodangu maht ületab nii sel kui ka järgmistel aastatel keskmist taset ja tööpuudus püsib keskmisest allpool, mis toob riigikassasse tavapärasest enam tulu- ja tarbimismakse. Kui soovime, et eelarvepoliitika aitaks majandust tasakaalus hoida, ei tohiks majandustsüklist sõltuvat maksutulu täies mahus ära kulutada. Stabiilsema majanduskasvu tagamiseks peaks eelarve olema järgmistel aastatel nominaalses ülejäägis ja struktuurses tasakaalus, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Tööturg on viimastel aastatel pakkunud häid üllatusi: tööturule on inimesi hulgaliselt lisandunud ning tööotsijad on leidnud ka rakendust. Tööpuuduse määr on aina alanenud ning jõudnud praeguseks 4,4%ni, mis on võrreldav viimase buumi aegse rekordiga 2008. aastal. Kuna Eestis valitseva tööjõupuuduse tõttu kasvavad tööjõukulud endiselt hoogsalt, on ennekõike välisturule tootvatel ettevõtetel järjest raskem konkurentidega sammu pidada. Ekspordi käekäigust sõltub aga kogu majanduse väljavaade, sest kaupade ja teenuste väljavedu ulatub umbes kolme neljandikuni majanduses loodavast lisandväärtusest.
