Kirjutan seekord pisut teistsugusel teemal. Nimelt emotsioonidest investeerimisel. Kuigi võin selle blogi kirjatükkidesse ritta saanud analüütiliste ja ratsionaalsete lausejuppide järgi tunduda üks äraütlemata kaalutlev ja ehk kohati isegi robotlik persoon, siis uskuge mind, asi on sellest ikka päris kaugel. Pigem olen oma natuurilt kirglik, joviaalne ja ka nii-öelda lühikese sütikuga.
Kogu see analüütilisus, mis siin blogipostitustest läbi kumab tuleneb suuresti sellest, et ma ju tean ise väga hästi, milline ma olen ja selle tõelise minaga paremini hakkama saamiseks olen harjunud kasutama teatud protseduurilisi lähenemisi. Ennekõike siis eesmärgiga panna iga kord investeerimisega tegeledes pähe justkui aruka ja tasakaaluka investori müts. Selline, mis automaatselt suunab mind mõtlema, otsustama ja käituma emotsioone kõrvale jättes ehk tegelikult mulle endale kõige kasulikumal moel.
Loe edasi SIIT.
