Möödunud 2018. a näitas Eesti elamispindade turg tehingute arvu kasvu, mis pöördus aasta teises pooles langusesse. Aeg annab arutust, kas tegemist oli ajutise võbelusega turul, mida ikka ja jälle ette tuleb. Või oli tegemist trendi murdumisega, millele järgneb aktiivse turu passiivsemaks muutumine ehk tehingute arvu langus.
Tehingute arvu muutused on vastukäivad
Eesti korterituru suurima piirkonna Tallinna korteriturg on aasta-aastalt ja kvartal kvartali järel näidanud kasvu. 2018. a teises pooles pöördus kasv languse trendi. 2018 II poolaasta jooksul tehti Tallinnas aasta varasemast 7% vähem korteritehinguid. Kokku jäi 2018. aasta korteritehingute arv 9698 varasemale 2017. aastale napi 0,6% ehk 62 tehingu võrra alla.
Tallinn suurima ja oluliseima turu piirkonnana näitab ette kinnisvaraturu trendid, mis võiksid kanduda teistessegi Eesti piirkondadesse. Tartu korteritehingute arv siiski 2018. aastal ületas aastatagust ja seda mitte vähe. Mullu tehti Tartu linnas 1986 korteritehingut ehk aasta varasemast koguni 18% enam.
Arvestades olulisema tegurina siiski Tallinna suundumusi peab silmas pidama vanemate korterite tehingute arvu juba pikemalt aset leidnud languse trendi. Samuti on müüki paisatavate uute arendusprojektide kogumaht pisut vähenenud.
Nii võib prognoosida, et korteriturul toimub 2019. aastal pigem mõningane tehingute arvu vähenemine. Arvestades, et tehingute arv on ajaloolisest keskmisest kõrgemal, ei peaks tehingute mahu kokkutõmbumises suurt ohtu nägema. Eks arendajatel ja-või kinnisvaramüüjatel on mõnevõrra raskem toimetada, kuid tegemist ei ole kriisi, vaid pigem normaliseerumisega, kus väga kõrgel tasemel olnud tehingute arv tuleb mõistlikumale tasemele.
