Kiirhinnangu* põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta oktoobris 65 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk vähenes aastaga kümnendiku võrra ja oli 72 miljonit eurot. Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9% ja kaubaimport 11%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.
Osaliselt kompenseeris seda teenuste konto ülejäägi kasv 23 miljoni euro võrra. Teenuste positiivne saldo ulatus 167 miljoni euroni, nende eksport kasvas aastaga 12% ja import 10%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku vähenes aastaga poole võrra ja oli 6 miljonit eurot, kirjutab Eesti Pank oma veebilehel.
Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 98 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.
* Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt SIIT.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2018. aasta neljanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 12. märtsil 2019.
Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.
