Tallinna börsil tehakse ettevalmistusi üheks viimaste aastate suurimaks IPO-ks, kui riik on viimas turule Tallinna Sadama vähemusosalust. Seoses sellega uurisime Nasdaq Tallinna kommunikatsiooni- ja turundusjuhilt Ott Raidlalt üldisemalt, kuidas ettevõtete börsile toomine käib ning miks Eesti ettevõtted ei soovi sel viisil kapitali kaasata.
“Teadlikkus sellest, mida börs võib pakkuda, on väga-väga madal. Halb on see, et meil pole suurt massi firmasid, kes tahaks börsile tulla, samas, positiivne külg on see, et pinda, mida selles vallas harida, on väga palju,” sõnas Rahajutud.ee portaalile Nasdaq Tallinna kommunikatsiooni- ja turundusjuht Ott Raidla.
Selleks, et ettevõtteid börsile saada ja ettevõtjate teadlikkust börsil olemise kasulikkusest tõsta, on Nasdaq Tallinn hakanud viimastel aastatel palju rohkem panustama. Tehakse näiteks ettevõtjatele infohommikuid, kus käivad esinemas nõustajad ja oma kogemusi jagavad ka juba börsil olevate firmade juhid.
“Üldiselt me räägime börsist igal pool, kus võimalik. Börsijuht Kaarel Ots käib paar korda nädalas erinevatel üritustel – investeerimisklubides, ülikoolides, konverentsidel ja seminaridel. Lisaks otsesele suhtlusele potentsiaalsete börsiettevõtetega, teeme me ka palju avalikku teavitust,” lisas Raidla.
Tema sõnul on Eesti üks pangalaenukesksemaid riike kogu Euroopas, rääkimata USA-st, kus kapitaliturud on väga võimsalt arenenud: “USA-s rahastab umbes 25% ettevõtteid oma tegevust pangalaenuga. Euroopas on see vastupidi, et 25% võetakse kapitaliturgudelt, sealhulgas börsidelt. Eestis on see protsent veel palju madalam.”
Peamise põhjusena võib välja tuua selle, et vähese teadlikkuse tõttu ei taheta oma ettevõtte osalust teistega jagada ning ei olda kursis, mida positiivset börsil olemine võib pakkuda. “Aga me näeme, et huvi on kasvav ja meie töö kannab järjest vilja,” kinnitas Raidla.
Kui küsisime, kuidas nad ettevõtetele selgitavad, miks hetkel odava pangalaenu asemel peaks firma kaaluma hoopis börsilt kapitali kaasamist, vastas Raidla muigega, et sellest võiks terve pika ettekande teha.
Suures plaanis jaotub ettevõtete poolt börsilt saadav kasu kolmeks: kapital, nähtavus ja usaldusväärsus.
Kapitali alla käib raha kaasamine kasvamiseks, innovatsiooniks või ühinemiseks, exiti võimalus senistele omanikele ja investoritele või osaluse jagamine töötajatega ning firmale turuväärtuse tekitamine ja riskide maandamine tänu suurenenud likviidsusele.
Nähtavuse all mõeldakse börsil esindatusega tekkivat suuremat avalikku tähelepanu ning tuntust ning börs annab ka teatava kvaliteedimärgi, mis eriti oluline on välisturgudele liikumisel.
Usaldusväärsuse punkti all toob Raidal välja, et börs aitab ettevõtte ärifookust teravamaks muuta ning kaasinvestorid lisavad väärtust ning ettevõtte juhtimine muutub efektiivsemaks, ettevõte ise tootlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.
Kui ettevõtte osalust jagada ei soovita, siis saab oma börsiteed alustada ka võlakirjade noteerimisega. “Kui pangalaenu võttes määrab tingimused pank, siis võlakirjade puhul kirjutab firma ise tingimused ette. Kas siis raha õnnestub investoritelt saada või ei, see on juba iseküsimus. Võlakiri on paindlik instrument,” rääkis Raidla.
Tema sõnul on ettevõtete börsile toomine pidev protsess ning teatav arv firmasid on neil pidevalt töös. “Ega ma neid numbreid päris täpselt öelda ei tohi, aga eks ühe firma börsiletulek on siin aktiivselt pidevalt ka meediast läbi käimas,” vihjas Raidla Tallinna Sadama nüüd juba tõenäoliselt kindlalt plaanis olevale IPO-le.
“See on Eesti mõistes ikka ajalooline tulek, kuna meil polegi pärast Eesti Telekomi ühtegi riigiettevõtet börsile tulnud. Praegu on huvitavad ja murrangulised ajad, kus majandusel on läinud hästi ja börsile tulekute mõttes pole ammu nii aktiivset aega olnud,” lisas Raidla.
