Otsustasime neljapäeval 19. märtsil Euroopa Keskpanga nõukogu istungil jätta keskpanga intressimäärad samale tasemele kui varem. Energiakandjate hinnad on reageerinud Iraani sõjale järsu kallinemisega. Sama juhtus neli aastat tagasi, kui Venemaa ründas Ukrainat. Keskpanga otsuste tegemise lähtekoht on aga praegu mitmes mõttes teine ja meil on mõistlik enne intressimäärade muutmist ära oodata selgemad märgid energia hinnašoki võimalikust mõjust. Praegu valitseb Iraani sõja majandusmõju suhtes suur teadmatus ja pimedas toas ei ole tark tormata.
Energiahindade järsk kallinemine mõjutab kindlasti ka Euroopa hinnataset. Selle mõju ulatus sõltub sellest, kui kaua Iraani sõda kestab, kui kauaks jäävad energiahinnad varem oodatust kõrgemaks ning millisel määral kandub energia hinnatõus edasi teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Vastuseid neile küsimustele ei tea täna veel keegi. Seetõttu on vara väljendada selget arvamust selle kohta, kuidas oleks keskpangal uues majandusolukorras intressimäärasid muutes õige reageerida. Tõdemus, et euroala majandusnäitajad on olnud aasta esimestel kuudel heas kooskõlas Euroopa Keskpanga detsembrikuu prognoosiga, kõlab praegu toimuva kontekstis kui meeldiv mälestus olukorrast, mis valitses enne sõja algust Iraanis.
Euroopa Keskpank lähtub intressiotsuseid tehes eesmärgist hoida hinnatõus paari aasta perspektiivis 2% lähedal. Seetõttu on keskpanga jaoks intressiotsuste tegemisel oluline küsimus, kas hinnatõus on püsiva iseloomuga. Intressimäärade muutmise mõju majandusele võtab aega, mistõttu ootamatute lühiajaliste hinnatõusupuhangute silumiseks ei olegi intressipoliitika sobilik tööriist. Küll aga on keskpangal kohane intressimäärasid tõstes vastu seista olemuselt püsivamaks muutuvale kiirele hinnatõusule.
Loe edasi SIIT.
