Seekordne postitus tuleb tumedamates toonides. Mitte küll nii tume nagu Madisel, aga siiski on praegu keeruline midagi positiivset näha. Pinged tööl panid mõtlema töökoha vahetuse peale ja selle raames üritasin välja arvutada miinimum palga, millest ma enam-vähem mugavalt ära elaksin. Leidsin, et mu igakuised kulud on suurusjärgus 2 000 – 2 500 eurot ja sellele lisaks maksan oma üürikorteri laenu eraisikuna, aga üür laekub ettevõttesse. Seega laenu pean maksma oma palgast, kui just endale dividende maksma ei hakka. Seega netopalk peaks jääma kuhugi 3 500 kanti. Samas ma ei ela uusarenduses ja puuduvad kallid hobid, lastekulud vms, mis tavaliselt inimestel kulusid suurendavad. Ja lisaks tähendaks see seda, et ma ei saaks samal viisil investeerimisega jätkata. See tekitab kaks murekohta: lühiperspektiivis ei ole palju sobivaid töökohti, mis sellist palka maksaksid ja pikemas perspektiivis tuleks mu finantsvabaduse eesmärki edasi lükata, sest kulud kasvavad kiiresti.
Loe edasi SIIT.
