Eesti tarbijahinnaindeksi aastakasv aeglustus septembri 2,2 protsendilt oktoobris 1,6 protsendile. Tagasihoidlikuma hinnakasvu põhjustasid odavnenud energia hinnad ja toidukaupade hinnad, mis kasvasid senisest aeglasemalt.
Hinnakasv aeglustus oktoobris nii kauba- kui ka teenusegruppide seas. Energia hinnad pöördusid üle pika aja langusse – selle taga oli mootorikütuste ja soojusenergia odavnemine. Toidukaupade kallinemine on samuti pidurdunud, kuigi oktoobris jõudis tugevamalt jaehindadesse lihatoodete hinnatõus, mis sai varem alguse Aasia riikidest, seisab Eesti Panga pressiteates.
Teenuste hinnakasv püsib aga suhteliselt kiire, sest tööturg on pinges ja palgad kasvavad hoogsalt. Puhkusereisid kallinesid 37 protsenti, mis oli euroala riikide seas rekordiline kasv. See andis teenuste hinnakasvu juurde 0,4 protsendipunkti. Lennupiletid kallinesid oktoobris koolivaheaja tõttu kuuga 15 protsenti, kuid siiski vähem kui eelmisel aastal. Seetõttu pidurdasid lennupiletid aastases võrdluses üldist hinnakasvu.
Euroala inflatsioon aeglustus oktoobris 0,7 protsendile. Mitmes Lõuna-Euroopa riigis (Kreeka, Portugal ja Küpros) on hinnad pöördunud langusse. Euroala väikese hinnakasvu üks põhjus on aeglane majanduskasv. Ka on riikidevahelised kaubanduspinged täiendavalt vähendanud majandusaktiivsust kogu maailmas.
Eesti Pank prognoosib 2019. aasta tarbijahindade kasvuks 2,3 protsenti. Lähikuudel mõjutab hinnakasvu mitu ühekordset tegurit, mis lisab hindadesse heitlikkust. Detsembris alandab Tallinna Vesi hindu, kuid juba jaanuaris ootab ees maagaasi võrgutasude tõus. Praegustes majandusoludes jätkub aeglane hinnakasv ka järgmisel aastal, ulatudes 1,9 protsendini.
