Täna tahaksin ma natuke rääkida sellest mängurluse helgemast küljest, kui seda muidugi üldse niimoodi nimetada saab. Igaks juhuks mainin siiski ära, et järgnev postitus ei ole mõeldud sellena, et teid nüüd mängima meelitada vaid pigem püüan anda aimu sellest, miks mängurid ikka ja jälle uuesti proovima lähevad. Sealjuures ei ole mitte mingit vahet, kas tegemist on pokkeri, spordiennustuse või slotimasinatega. Loomulikult on olemas ka edukad ja distsiplineeritud mängijaid, kes vähemalt kahes esimeses mainitud mänguliigis suudavad stabiilselt edukad olla ning nende kohta ehk kõik see jutt ei kehti.
Inimene on kord juba selline loom, kes vajab vähemalt korrakski edusähvatusi, et mingit tegevust uuesti proovida. Kui slotimängija ikka aastaid muudkui mängiks ja ühtegi rõõmuhetke sealt masinast ei tuleks, siis loobuks lõpuks ka kõige visam hing. Ning eks need asjad ongi niimoodi üles ehitatud, et kui pidevalt mängida, siis juba ainuüksi tõenäosusteooria kohaselt vahest lihtsalt ikka joppab ka ju.
Loe edasi SIIT.
