Inimesed tahavad enamasti rääkida iseendast. Häid kuulajaid on tänapäeval üsna vähe. Eks selle tõttu ongi psühholoogiamet ilmselt järjest kõrgemas hinnas. Neile makstakse selle eest, et nad teiste muresid kuulaksid. Psühholoogid ei räägi iseendast, see seanss on alati kliendipõhine. Inimene saab seal olla peaosas, mida ta tihtipeale kodus või lähedaste keskel olla ei saa (või ei taha).
Pahatihti juhtub isegi sõprade puhul seda, et kui minna kellegi jutule oma muret kurtma, siis kuulaja reaktsioon algab sõnadega: “Jajaa, mul on ka seda juhtunud. Mul juhtus veel see ja see asi ka…” Ning siis kurtja lihtsalt kuulab, kuidas sõber oma lugu räägib. Kurtjast saab hoopis kuulaja.
Loe edasi SIIT.
