Töötuse määr oli selle aasta esimeses kvartalis 7,1% ja võrreldes eelneva kvartaliga tööpuudus jäi sarnasele tasemele.
Statistikaameti andmetel oli tööga hõivatuid aasta varasemaga võrreldes 2,5% vähem ning tööhõive võrreldes eelmise kvartaliga kasvas hooajalisi tegureid arvesse võttes. Ühtlasi oli tööga hõivatud vaid 640 700 inimest ehk enam kui mullu teises kvartalis, kui kriis avaldas tööturule väga tugevat mõju. Maksu- ja tolliameti andmed deklareeritud palka saanute kohta näitasid sarnast, 3 protsendini ulatuvat kahanemist esimeses kvartalis ning ka registreeritud töötute arvu kasv oli võrreldes neljanda kvartaliga sarnane tööjõu-uuringus täheldatud hõive kahanemisele. Küsitlusel põhinev tööjõu-uuring oli seega esimeses kvartalis kooskõlas registriandmetega, kirjutab Eesti Pank pressiteates.
Kahtlemata mõjutasid tööturgu aasta alguses koroonaviiruse kriisi uus laine ja nakkuse leviku tõkestamiseks seatud uued piirangud. Juba viiruse esimese laine ajal nägime, et Eesti tööturg on paindlik ja võrreldes teiste riikidega tõmmati töökohti majandusliku tagasilöögi mõjul koomale ulatuslikumalt. Piirangute leevendamine eelmisel nädalal ning paljude piirangute tühistamine täna peaks aga tööhõive edasisele tõusule pöörama. Kindlustunde uuringute põhjal on hõive edasise kasvu suhtes optimistlikumaks muutunud ka tööandjad, kes juba tunnetavad suurenenud tööjõupuudust. Võrreldes eelmise suvega toetavad sellel kevadsuvel nii majanduse kui ka tööturu taastumist hoogustuv väliskaubandus, majapidamiste suurenenud säästud ja vaktsineerituse kasvu mõjul suurenenud kindlustunne tuleviku suhtes.
