Detsembri alguses teatas suurtes raskustes oleva Venetsueela president Nicolas Maduro, et riik laseb välja “petro” nimelise krüptoraha, mis on “tagatud Venetsueela riiklike rikkuste – kulla, nafta, maagaasi ja teemantidega.”
Venetsueela on riigina hetkel põhimõtteliselt pankrotis, kuna Maduro juhitud valitsus on normaalselt toimuva majanduse hävitanud, kuigi riigil on kasutada suuremad naftavarud kui näiteks Saudi Araabial. Riigi haiglates on ravimid otsas, lapsed nälgivad tänavatel ning kohalik valuuta pole inflatsiooni tõttu väärt isegi seda paberit, millele ta trükitud on.
Nagu mitmed börsifirmad, kes panid oma nimedesse sõna blockchain, loodab ka Venetsueela, et just krüptohullusest saab nende pääsetee. Ja nii naljakas, kui see ka ei tundu, võib see eeldus ka tõeks osutuda.
Mis aga kindlasti ei juhtu, on see, et petrost ei saa rahvusvahelises majanduses aktsepteeritud maksevahendit, kuigi Maduro on käinud kümnele Ladina-Ameerika riigile välja idee võtta petro kasutusele ametliku valuutana. Petro pole vastupidiselt Maduro sõnadele tagatud ühegi maavaraga ning see pole isegi krüptoraha.
Kas on siis tagatud või ei ole?
Kui Maduro lubas petrot tutvustades maad ja ilmad kokku ning tõi isegi erinevad “eksperdid” kinnitama, kuidas tema loodud “krüptovaluuta” on tagatud erinevate maavaradega, siis tegelikult on isegi must-valgel kirjas, et need lubadused pole väärt punast krossigi.
Petrot puudutavates määrustes on kirjas, et üks tokeni väärtus võrdub ühe barreli nafta või “mõne muu füüsilise varaga, mille riik kindlaks määrab”. Lause teine osa tähendab sisuliselt seda, et oma suva järgi võib Maduro panna petro võrduma ka näiteks klaasi veega.
Järgmises lõigus on välja toodud, et petrot on võimalik vahetada riigi poolt selleks puhuks loodud keskkonnas teiste “kindlaks määratud” krüptovaluutade või kohaliku valuuta bolivari vastu.
Kokkuvõttes lubatakse justkui, et üks petro on tagatud barreli naftaga, kuid seda saab vahetada vaid täpsustamata krüptovaluutade või inflatsioonist kasutuks muutunud bolivari vastu. See kõik toimuks Venetsueela riigi poolt kindlaks määratud kursi järgi ning riigi enda poolt juhitavas vahetuskeskkonnas.
Ratsionaalselt mõtleva inimese jaoks ei tundu need just kõige paremad väljavaated, eriti, kui Venetsueela riiklik bolivari vahetuskurss dollarisse on 10-1 ning muu maailm arveldab suurusjärkudes 100 000-1.
Seega on tõde see, et petro pole tagatud mitte millegi muuga kui Venetsueela valitsuse ausõnaga. See valitsus ei suuda hetkel aga teenindada isegi oma riiklikke võlakirju.
Aga äkki on tegemist siis krüptorahaga?
Petro esitlusel rääkima lubatud “ekspert” tõi selle eelistena esile nullilähedased kauplemistasud ning tänu plokiahelale saavutatud detsentraliseerituse.
Kui jätta kõrvale fakt, et neid sõnu lausudes olid bitcoini kauplemistasud keskmiselt 30 dollarit, siis detsentraliseerituse fakt kuulub juba musta huumori kategooriasse. Meenutame, et me räägime riigi poolt loodud “krüptorahast”, millega saab kaubelda ainult riigi poolt loodud keskkonnas, riigi poolt kindlaks määratud varade vastu, riigi poolt kindlaks määratud hinnaga. Huvitav lähenemine “ilma vahendajata toimivale turule”, nagu petro loomisel lubati.
Kogu farsile annab hoogu juurde ka Maduro lubadus hakata petrot “kaevandama”. Tema sõnul pannakse arvutifarmid üles “igasse riigi omavalitsusse”. Milleks on vaja riigi poolt loodud petrot veel “kaevandada”? Tõenäoliselt selleks, et üritada kedagi ikkagi veenda, et tegemist on krüptorahaga.
Kogu selle loo puänt seisneb selles, et bitcoin sai kunagi loodud selleks, et võidelda tsentraliseerituse, regulatsioonide, halbade valitsejate ning kõige selle vastu, mis globaalses ühiskonnas valesti on.
Idee, et bitcoini hakkab kopeerima Maduro sugune diktaator, kes on oma oponendid kõik vangi pannud, põhiseaduse oma suva järgi ümber kirjutanud ning riigi hukule viinud, on sügavalt irooniline. Kui bitcoini idee oli jätta korrumpeerunud institutsioonid ahelast välja, siis petro on krüptorahade maailmas oma loomult nagu perekonna väga-väga must lammas.
Allikad: Wikipedia, Investopedia, Coindesk, ZDNet, Cointelegraph.