Heihei! Antud ridade kirjutamise hetkel on käsil oktoobri esimene päev ning kellaaeg näitab 16:30. Mööda hakkab saama esimene päev, mil olen ametlikult lapsehoolduspuhkusel. Hommik algas umbes seitsme paiku kui tütar hakkas valjult ja nõudlikult teada andma, et nälg on tapatööd tegemas. Pärast tankimist paigutus tita tavapärasel viisil voodisse emme-issi vahele ja energiast pakatav preili keerab end kord ühele poole ja siis teisele. Jalaga üks matsakas issile ning teine labakäega emmele. Tore on ka vahelduseks näiteks oma pisikesed sõrmed papile ninasõõrmetesse ajada ning siis sakutada. Peab tunnistama, et jõudu tal juba täitsa jagub. Magamisest sellise sahmerdamise puhul küll väga juttu pole, kuid see ei tähenda. Sõnadesse on keeruline panna kui soe ja hea tunne valdab kui teed silmad lahti ja üks väike inimene sulle nii siiralt ja õnnelikult vastu naeratab, ennast külje peale upitab ja siis samaegselt nägu kallistama ja omal viisil musitama hakkab.
Loe edasi SIIT.
